Kisah Para Rasul 1 - Allah Wene Hurumbik KeronIt ap mondep isebahon epmanowen yig isil nuruk apahon wene 1:1-5 1 Nare Teofilus wai. Anden bilin buku Lukas etno fam wene holal umburuk wilil, At Yesusen sil nuruk apahon epmano inim, eke wene yanggul isaruk apahon etno inim obog-at wene holal imbirikik-o. Eke kidia buku du fam At Yesus ominien sil nuruk apahon epmano wene holal umburuk ahi-o. 2 At Yesus etno boholma lahiog ulug suruk wilil, Roh Kudus fam At omini heag inapahon epmano, hit ariroho suruk amuk-o, ulug inesanggo wapag. Inesanggo watuk apareg, ahla buruk wilil, An nebe warehon oke niluksoho minduhup naharision etno inilanggen neawag ulug lamin-o, ulug ahla buruk apareg inambeg lebag. 3 Inambeg laruk apareg, it epmano demat inahla bukag ulug ininggik empat puluh inim wilil, inilanggen hebag. Inilanggen haruk apagma, Aren wene Allah weregmen sukon etno yig isebag. 4 Yig isaruk apareg, inim wilil Aren yig isaruk apag, “Hit o Yerusalem epma sohorep isalug la fug-o. Hit An Niknien og hisawon abug yig hisarikikon etno aso welamuk-o,” ulug yig isebag. 5 Yig isaruk wilil, “At Yohanesen ikma belap inaptuk apahon oke, eke hit hag Roh Kudus hinobam belabik waruhu-o,” ulug yig isebag. At Yesus boholma lahabahon wene 1:6-11 6 Yig isaruk apagma, it inim wonggalfahon epmanowen hinog uruk wilil, “Ninowe-o, it Israel ap bilin suon welapag etno ilitoho kidia nit suontep nisahamihin ano?” ulug yig ituk apagma, 7 At etnowen yig isaruk wilil, “Hit An Niknien o ari sambit suhuk ulug onggarehen ahla burukon etno hinapelegsoho welamuk-o. 8 Hinapelegsoho weregma, Roh Kudus oag werehon etno hinobam belabik waruhumu, hit An nawene-at yig isil nuruk amuhup-o. O Yerusalem, Yudea, Samaria inim, o kweanma obog yig isil nuruk amuhup-o,” ulug yig isebag. 9 Yig isaruk apareg, fobik At ebe walug laharukmu it epmano inilanggen hebag. Inilanggen lahaboho weregma, fobik hena sal haruk apagma, At ebe laharukon inilanggen hebag fug. 10 Eke fobik inilanggen lahaboho weregma, ap biren inasum huluon wantehon etano inambeg waharuk apareg, 11 yig isaruk wilil, “Hit o Galilea ap du, keroho ulug hinilanggen boholma lahaboho welahep-o? At Yesus boholma walug lahakek etno ilitoho, fobik boholmen ambik waharuk hinilanggen hahup-o,” ulug yig isebag. At Matias etno Yudas ubulukmu minduhupfebahon wene 1:12-26 12 Yig isaruk apagma, it epmano Zaitun bunumuen o Yerusalem horog atma iniog suhuluk ambebag. 13 Amburuk apareg, it wereg ambeg inibam umbo epmano lahabag. Lahabareg weregma, it Petrus, Yakobus inim, eke it Yohanes, Andreas inim, eke it Filipus, Tomas inim, eke it Bartolomeus, Matius inim, eke it Alfeus amloho Yakobus, Simon inuk misig Zelotes etano inim, eke at Yakobus ot Yudas etno inim obog dambuksoho welapag. 14 It obog epmano inuhwesi inim, eke At Yesus isina Maria etno inim, At Yesus owe not epmano inim it obog inindi misig-at wilil, nintul nantul sembahyang uruk apag. 15 At Yesus omini inim, eke it nin inim inebe seratus dua puluh wonggaltuk apareg balureg wilil, at Petrus etno inanggelegmen minatuk apareg, yig isaruk wilil, 16-17 “Nomini-o, at Yudas etno nit ninim At Yesus omin ulug heako minduhupfebahon oke, eke At Roh Kudus etnowen Daud yig itukmu ebag etno hag, at Yudasen fobik At Yesus ebe du at-o, ulug irisi famen, it ap Yesus hele watuson epmano inowe neken atisi ari Roh Kudus etnowen Daud yig itukmu iluk apag etno hag seg atisi-o. 18 Eke at Yudas etno dag sirisimu, uang og ituson etno, it ap suon epmano og isarisimu it etnowen wen amig misig onggo baltusa. Ariroho onggo baltusareg fam, fobik at Yudas etno olohore sahun bule amburuk wilil, ahum supsoho al wilik waharisi-o. 19 Ariroho seg atision it aphe Yerusalemon epmano inesanggo holtusareg, wen amig etno inuk it inune fam Akel Dama, ari, eke nit ninune fam inuk Mep Awen soaltusa-o. 20 Ariroho soaltuk atusama, an wene du buku Mazmur fam weregma, yig hisaruk ahi-o, ‘At awen etno yuhun-at wereg halug, ap misihen wa fug-o.’ Eke wene misig du yig hisaruk ahi-o, ‘At ubulukmu ap misig minduhupfuk-o,’ ulug ebahon etno wene holal baleg du wereg-o,” ulug at Petrusen yig isaruk wilil, 21-22 “Ari halug, nomini-o. Ap misig nit ninim At Yesus iluksoho minduhupfebahon wene etno yig isil nuruk amuhuken minduhupfuk-o. Eke ap ebe At Yesus ninim nintul nantul sil nuruk atukukon etno-at minduhupfuk-o. At Yohanesen Yesus ikma belapfebag etno famen At Yesus etno boholma laharisimu, ninim welatukukon etno minduhupfuk-o,” ulug yig isaruk apagma, 23 it epmanowen ap biren ininuk Yusuf Barsabas Yustus etno inim, Matias etno inim heag inaptuk wilil, sembahyang ebag. 24 Sembahyang uruk wilil, “Ninikni Allah wa. Yi aphe di aphe inindi burukon Hat hiluk halug, ap biren dia at misig du heako imbihi-o ulug yig nisimin-o. 25 Ariroho yig nisaruk apmihinmu, at Yudas akeleg sirisireg waratision etno ubulukmu ninim yig isil nuruk amuhuken minduhupfulen-o,” ulug sembahyang ebag. 26 Sembahyang uruk apareg, at Matias inuk holal waruk wilil, At Yesus omini sebelas epmano inim welamon ulug minduhupfebag. |
LAI 2006
Indonesian Bible Society