Biblia Todo Logo
အွန်လိုင်း သမ္မာကျမ်းစာ

- ကြော်ငြာတွေ -

Maleko 4 - Tokelauan New Testament


Ko te Talafakatuha o te Lūlūhaito.
( Mataio 13.1-9 ; Luka 8.4-8 )

1 Kua toe kāmata foki oi akoako atu e Iehu ia tagata i tafa o te Vaitūloto ko Kalilaia. Ona ko te tokalahi o te kaifenua kua fakapotopoto fakatāmilo mai ki ona tafa, na hopo ai ki he vaka ma nofo mai ai i luga i te tai, ka ko te kaifenua kua laulaututū ifo i te matāfaga.

2 Na fakaaogā e ia nā talafakatuha ke akoako atu ai ki lātou i nā mea e lahi. Kua lea vē atu ki a te ki lātou,

3 “Fakalogo mai! Nae i ei he tino na fano oi lūlū ni fatu haito i tona fatoaga.

4 I te lūlūga e ia o nā fatu haito, na pakukū ai iētahi fatu haito ki luga o te auala, oi ōmai ai nā manulele oi kai.

5 Ko iētahi fatu haito na pakukū ki luga o he mea fatufatua e tau hēai he kelekele i ei, ma na vave lele oi tutupu ake nā lau ona ko te kelekele e hē loloto.

6 Kae i te fanakega o te lā ki luga, na velahia ai nā tamā lākau ma e hēki mataloa kae kāmata oi magumagu, auā ko nā aka e hēki ola lahi ki lalo.

7 Ko iētahi fatu haito na pakukū ki te mea e ola ai nā vao mātuituia, ma kua ola ake nā vao mātuituia kua taomia ai nā tamā lākau, ma kua hē fua mai ai ni fua.

8 Ka ko iētahi fatu haito na pakukū ki luga o te kelekele lelei oi fua mai ai nā fuāhaito, kua tuputupu ma taufuifui: ko iētahi e fua mai e taki tau toluhefulu, ko iētahi e taki tau onohefulu ma iētahi e taki tau helau.”

9 Kua fakauma ia akoakoga a Iehu oi lea vē atu ai, “Kāfai e i ei ni outou taliga, fakalogo mai la!”


Ko te Pogai e Fai ai nā Talafakatuha
( Mataio 13.10-17 ; Luka 8.9-10 )

10 E nofo tautahi ia Iehu, kae ōmamai ki ei ni tino nae i ei i te faiga o ana akoakoga fakatahi ma ona hoko e toka hefululua, kua fehili ki ei ke fakamatala ake te uiga o nā talafakatuha.

11 Kua tali atu ia Iehu ki a te ki lātou, “Kua uma te fakailoa atu ki a te koutou te mealilo e uiga ki te Mālō o te Atua, kae ko iētahi tino, e iloa oioti e ki lātou nā mea uma e ala i nā talafakatuha

12 kae ke, ‘Kikila ma kikila ki lātou, kae hē ki lātou kitea; ma fakalogo ma fakalogo, kae e hē mālamalama. Auā kana ki lātou kitea ma mālamalama, ma liliu ki te Atua, e vēnei ake kua ia fakamāgaloa ki lātou.’ ”


Kua Fakamālamalama e Iehu te Uiga o te Talafakatuha o te Lūlūhaito
( Mataio 13.18-23 ; Luka 8.11-15 )

13 Oi fehili atu ai ia Iehu ki a te ki lātou, “Ko koutou nei e hē mālamalama i te talafakatuha tēnei? Ka vēhea nei la ona mafai ke mālamalama koutou i nā talafakatuha uma?

14 Ko te mea a te lūlūhaito e lūlū, ko te fekau e uiga ki te mālō o te Atua.

15 Ko iētahi tino e fakatuha ki nā fatu haito na lūlū ki luga o te auala; ko te taimi lava e ki lātou lagona ai te fekau, oi hau ai ia Hātani oi toe kave kehe.

16 Ko iētahi tino e fakatuha ki nā fatu haito na pakukū ki luga o te kelekele fatufatua. Ko te taimi lava e ki lātou lagona ai te fekau, oi talitonu loa ki ei ma te fiafia.

17 Kae e hē loloto to lātou talitonu ma e hē tūmau mataloa ai foki. Ko te taimi lava e pa mai ai nā puapuagā ma nā fakahāuāga ona ko te fekau, e vave lele oi uma to lātou talitonu.

18 Ko iētahi tino e fakatuha ki nā fatu haito na lūlū ki te mea e ola ai nā vao mātuituia. Ko nā tino iēnei e ki lātou lagona te fekau a te Atua,

19 kae ko popōlega o te ōlaga ma te mānumanu ki koloa o te lalolagi ma iētahi mea uma e naunau ki ei, kua tumu ai te loto ma kua taomia ai te fekau ma hē fua mai ai ni fua.

20 Ka ko iētahi tino, e vē ko nā fatu haito na lūlū ki luga o te kelekele lelei. E lagona e ki lātou te fekau oi talia ai e ki lātou ma fua mai ai nā fua: ko iētahi e taki tau toluhefulu, e taki tau onohefulu iētahi, ka ko iētahi e taki tau helau.”


He Mōlī i Lalo o he Tānoa
( Luka 8.16-18 )

21 Kua toe lea atu ia Iehu vēnei, “E i ei he tino e ia tutua he mōlī oi tuku ai ki lalo o he tānoa, pe ki lalo o he hofa? E hē ia fakatūa nei ki luga o he tugāmōlī?

22 E hēai he mea e mumuni ka hē toe fakaalia; e hēai foki he mea e tatao ka hē toe kitea.

23 Kāfai e i ei ni outou taliga, fakalogo mai la!”

24 Kua toe vāgana atu ia Iehu ki a te ki lātou, “Fakalogo lelei ki nā mea e lagona e koutou! Ko te fua e fakaaogā e koutou, ko te fua foki ia ka fakaaogā e te Atua ki a te koutou — ma ka lahi atu e toe fakaopoopo mo koutou.

25 Auā ko nā tino kua i ei ni mea, ka toe fōki ki ei, ma ko nā tino e hēai ni mea, ka kave kehe mai ia te ki lātou ke pa lava ki he tamāmea kua ia te ki lātou.”


Ko te Talafakatuha o te Fatu e Tuputupu Ake

26 Kua toe vāgana atu ia Iehu, “Ko te Mālō o te Atua e fakatuha ki he tino e lūlū fatu haito i tona fatoaga.

27 E moe i nā pō kae ala i nā ao oi fai ana fekau. I te taimi tēnā, ko nā fatu e ola ma tuputupu ake nā lau. Kae e hē ia iloa pe vēhea ona tupu tēnei mea.

28 Ka ko te kelekele lava te ala ai ona ola nā lākau ma fua mai ai nā fua; e muamua hula te lau, hohoko ai te ulu haito, oi hohoko ai loa ma te ulu haito kua tumu i te fuāhaito.

29 Kāfai e matua te fatoaga, oi kāmata loa oi hele e te faifatoaga i tana naifi helehele, auā kua pa ki te taimi o te helehelega.”


Ko te Talafakatuha o te Fatu Hīnapi
( Mataio 13.31-32 , 34 ; Luka 13.18-19 )

30 Kua lea atu ia Iehu, “He ā nei te ka fakatuha e ki tātou ki ei te Mālō o te Atua? E vēhea nei he talafakatuha ka ki tātou faia ke fakamālamalama ai?

31 E fakatuha ki he fatu hīnapi na totō e he tino ki te kelekele. Ko te fatu ia e pito hili ona taigole i lo fatu lākau uma;

32 kae kāfai e totō ma ola ake, e kavea ia ma lākau e pito hili atu ona lahi i lo nā lākau fatoaga uma. Ka tutupu ake ona lālā lalahi, ma ōmamai ai nā manulele oi fai o lātou ōfaga i tona malu.”

33 Na fakaaogā te lahi o nā talafakatuha vēnei e Iehu, i te tālaki atuga o tana fekau ki tagata; ko te lahi o nā mea nae lea ai ia Iehu nae fua lava ki te mea na mafai ke mālamalama ai ki lātou.

34 Nae hē mafai ia Iehu ke akoako atu ki tagata e aunoa ma te ia fakaaogāgia o nā talafakatuha, kae kāfai ko ia oioti ma ona hoko, oi fātoā fakamālamalama ai e ia nā mea uma lele ki ei.


Kua Fakamālū e Iehu he Afā
( Mataio 8.23-27 ; Luka 8.22-25 )

35 I te afiafipō o te aho lava tēnā, na vāgana atu ai ia Iehu ki ona hoko, “Tātou olo ki tētahi itū o te vaitūloto.”

36 Oi olo kehe ai loa ki lātou mai te mea e i ei ia tagata; kua hohopo te kau hoko ki luga o te vaka ei luga ai ia Iehu, oi olo fakatahi ai. Nae i ei foki iētahi vaka nae olo fakatahi ki lātou.

37 Nā lava e teki he matagi mālohi kua kikini, oi kua kāmata oi hopokia te vaka, ma agai atu ai lava ka tumu i te vai.

38 Ka ko Iehu nae moe i te mulivaka, e aluga i he aluga. Na fafagu loa ia Iehu e ona hoko ma lea vē atu ki ei, “Te Faiakoga, ko koe nei e hē popole ki a te ki tātou kua tāli mamate?”

39 Na tū ake loa ia Iehu ki luga, oi fakatonu vē atu te matagi, “Tokihi loa!” kua lea vē atu foki ki nā galu, “Totoka loa!” Oi toku ai loa te matagi ma toka te tai, ma kua tokihi te malino.

40 Oi vāgana atu ai ia Iehu ki ona hoko, “He ā te mātataku ai koutou? E hēai lele nei he koutou fakatuatua?”

41 Kua mātataku lele ki lātou ma kua lea vē atu tētahi ki tētahi, “Ko ai te tagata tēnei? E pa foki lava ki te matagi ma nā galu e uhitaki ki a te ia.”

Tokelauan New Testament © Bible Society New Zealand, 2009.

New Zealand Bible Society
ကြှနျုပျတို့နောကျလိုကျပါ:



ကြော်ငြာတွေ