Lukas 9 - BIBLIA - traduson antigu in KriouloJesus manda si dozi disipulu ( Mat 10.5-15 ; Mar 6.7-13 ) 1 I junta si dozi disipulu, i da elis puder ku otridadi riba di tudu dimonius, tambi pa kura duensas. 2 I manda elis pa e bai konta di renu di Deus, pa kura duentis tambi. 3 I fala elis: “Ka bo leba nada na bias; ka bo pega nin po na mon, nin saku, nin kusa di kume, nin diñeru, nin ka bo leba dus kapa. 4 Na kasa ku bo risibidu nel, bo fika la te dia ku bo na sai na ki tabanka, 5 ma na prasa ke ka risibi bos, ora ku bo na sai, bo konkoñi puera di bo pe pa i sedu sinal kontra elis.” 6 Disipulus bai, e yanda na tudu tabankas, e konta Bon Noba, e kura jinti na tudu lugar. Erodis ku Jon Batista ( Mat 14.1-12 ; Mar 6.14-29 ; Luk 3.19-20 ) 7 Rei Erodis obi tudu ku na pasa, i fika tarpajadu, pabia utrus na fala kuma Jon lanta di mortu. 8 Utrus fala kuma i Elias ku parsi, utrus tambi kuma i un di antigu anunsiaduris ku lanta di mortu. 9 Erodis fala: “Ami N manda korta kabesa di Jon. Nta es i kin ku N obi e na fala e kusas del?” I na buskaba ojal. Jesus da 5.000 omi di kume ( Mat 14.13-21 ; Mar 6.30-44 ; Jon 6.1-14 ) 10 Oca ku apostolus riba, e kontal tudu ke fasi. I leba elis juntu ku el, e sai pa un lugar dingidu fora di prasa di Betsaida, 11 ma multidon bin sibi, e bai si tras. Jesus risibi elis, i konta elis di renu di Deus, i kura tambi kilis ku pirsisaba di kura. 12 Oca ku sol na bai kai, si dozi disipulu bai pertu del, e falal: “Dispidi e multidon di jinti, pa e pudi bai pa kasas ku tabankas pertu pa e bai gasija, nos e ta oja di kume, pabia ali no sta na un lugar dingidu.” 13 I fala elis: “Abos bo da elis di kume.” E ruspundi e fala: “No ka tene nada, son sinku pon ku dus pis. Son si no bai kumpra kusa di kume pa tudu e jinti li.” 14 (Elis e seduba kuas sinku mil omi.) I fala si disipulus: “Bo pui elis pa e sinta, grupu grupu di sinkuenta.” 15 Asin ke fasi; e pui elis tudu e sinta. 16 Jesus toma ki sinku pon ku dus pis, i yalsa uju pa seu, i fala Deus obrigadu, i kebra elis, i ntrega si disipulus pa e pui dianti di ki jinti. 17 Tudu kume, e farta. Inda e junta dozi kufu di padas ku sobra. Pedru diklara kin ki Jesus ( Mat 16.13-23 ; Mar 8.27-33 ; Jon 6.66-69 ) 18 Un dia ku Jesus na ora, el son, si disipulus staba la. I punta elis: “Kin ku pobu ta fala kuma N sedu?” 19 E ruspundil e fala: “Utru jinti ta fala abo i Jon Batista, utrus Elias, utrus ta fala inda kuma, i un di anunsiaduris antigu ku lanta di mortu.” 20 I punta elis: “Ma abos, kin ku bo fala kuma N sedu?” Pedru ruspundi i falal: “Mesias di Deus.” Jesus fala di si sufrimentu ku mortu ( Mat 16.20-28 ; Mar 8.34–9.1 ) 21 I da elis ordi pa ka e konta ningin nada de kusas. 22 I fala elis: “I pirsis pa Fiju di omi sufri manga di kusa, pa i negadu pa jinti garandi, ku ŝefis di saserdoti, ku pursoris di lei; pa i matadu; na terseru dia pa i lanta di mortu.” 23 Dipus i fala elis tudu: “Si algin misti bin ku mi, i ten ku nega si kabesa. Kada dia i ten ku lambu si krus, i sigin. 24 Kin ku misti salba si vida i na pirdil, ma kin ku pirdi si vida pa amor di mi, i na salbal. 25 Kal purbitu ku algin ta ten si i ngaña mundu ntidu, ma i pirdi si kabesa propi? 26 Si algin ten borgoña di mi ku di ña palabra, Fiju di omi na sinti borgoña del ora ki bin na si gloria, ku di si Pape, ku santu anjus. 27 Na bardadi N na konta bos, utru di bos ku sta li ka na muri tok e oja renu di Deus.” Jesus torkia parsensa di si gloria ( Mat 17.1-13 ; Mar 9.2-13 ) 28 Pertu di un semana dipus di fala e palabras, i toma Pedru, Jon ku Tiagu, i subi ku elis na monti pa bai ora. 29 Oca i na ora, parsensa di si rostu torkia, si ropa bida branku fandan, i na lampra. 30 I staba dus omi ku na papia ku el, ku sedu Moisés ku Elias. 31 E bin ku gloria, e na papia di si mortu ku tenba ku sedu na Jerusalen, suma ki markadu. 32 Pedru ku ki utrus ku staba ku el, se uju pisadu ku sonu. Oca ke korda, e oja si gloria ku ki dus omi ku staba ku el. 33 Oca ku ki omis na afasta del pa bai, Pedru fala Jesus: “Mestre, i bon pa no sta li. No ta kumpu tris baraka, un pa bo, utru pa Moisés, utru pa Elias.” (Ma i ka sibiba ke ki na fala.) 34 Suma ki na papiaba inda, nuven bin kubri elis ku si sombra. E panta oca e na yentra na nuven. 35 Un vos sai na nuven ku fala: “Es i ña Fiju ku N kuji. Bo sukutal.” 36 Oca ku ki vos kaba papia, e oja Jesus el son. E kala; na ki dias e ka konta ningin nada di kil ke oja. Kura di rapas ku tene spiritu mau ( Mat 17.14-23 ; Mar 9.14-32 ) 37 Oca sol mansi, e ria na monti; garandi multidon bin kontra ku Jesus. 38 Un omi na metadi di ki jinti grita, i fala: “Mestre, N pidiu, jubi pa ña fiju, pabia i el son ku N tene. 39 Un spiritu ta toma konta del; di repenti i ta grita, i ta fika i na sakudil tok sukuma ta sai na boka; i ta molostal; kuas i ka ta misti largal. 40 N pidi bu disipulus pa e tiral, ma e ka pudi.” 41 Jesus ruspundi i fala: “Abos i jinti mau ku ka ten fe! Te kal tempu ku N ten ku fika ku bos, pa N sufri bos? Tisin bu fiju li.” 42 Oca ki na pertu, dimoniu batil, i sakudil. Jesus raprindi spiritu mau, i kura rapas, i ntregal pa si pape. 43 Tudu elis e fika spantadu ku garandesa di Deus. Nkuantu tudu jinti na dimira di tudu kusa ku Jesus fasi, el i fala si disipulus: 44 “Bo pui e palabra na bo sintidu. Fiju di omi na ntregadu na mon di jinti.” 45 Disipulus ka ntindi ki palabra, pabia i sukuru pa elis; e ka pudi paña pe del. E tenba medu di puntal si sintidu. Kin ku na sedu ŝef? ( Mat 18.1-6 ; Mar 9.33-37 ) 46 Disipulus bin lanta ku purfia na se metadi aserka di kin ku na sedu ŝef. 47 Jesus ntindi ke ke na kuda, i toma un mininu, i pul lungu del, 48 i fala elis: “Kin ku risibi e mininu na ña nomi, i ami ki risibi. Kin ku risibin, i risibi kil ku mandan. Asin, kil ki mas pikininu na bo metadi, i el ki garandi.” Kin ku ka sta kontra nos i sta ku nos ( Mar 9.38-40 ) 49 Jon falal: “Mestre, no oja un omi ku na tira dimonius na jinti na bu nomi. No falal pa ka i fasil suma i ka di no grupu.” 50 Jesus fala elis: “Ka bo tujil, pabia kin ku ka sta kontra bos i sta ku bos.” Jinti di Samaria nega risibi Jesus 51 Suma i pertuba ja lebadu pa seu, i pui tudu sintidu kuma i ten ku bai Jerusalen. 52 I manda utrus pa e bai dianti. E bai, e yentra na un tabanka di Samaria pa purparal un kau di diskansu, 53 ma jinti di tabanka ka risibil, suma e oja kuma i na bai pa Jerusalen. 54 Si disipulus Tiagu ku Jon e oja manera di ki jinti, e puntal: “Siñor, bu misti pa no coma fugu di seu pa i ria pa kaba ku elis, suma ku Elias fasi tambi?” 55 Jesus rabida i raprindi elis, [i fala: “Abos bo ka sibi di kal koldadi spiritu ku bo sedu, 56 pabia Fiju di omi ka bin pa kaba ku vida di jinti, ma pa salba elis.”] Asin e bai pa utru tabanka. Kansera pa sigi Jesus ( Mat 8.19-22 ) 57 Oca e na bai na kamiñu, un omi falal: “Siñor, pa nunde ku bu na bai N na bai ku bo.” 58 Jesus falal: “Timbas tene se koba, kacus di seu tene se niñu, ma Fiju di omi ka tene kau di ngosta kabesa.” 59 I fala utru omi: “Bin no bai.” Kila falal: “Siñor, disan pa N bai ntera ña pape purmeru.” 60 Jesus falal: “Disa mortus ntera se mortus, ma abo, bai konta di renu di Deus.” 61 Utru omi falal: “Siñor, ami N na bai ku bo, ma disan purmeru N bai dispidi jinti di ña kasa.” 62 Jesus falal: “Algin ku pega radi, i fika i na jubi tras, i ka bali pa sirbi na renu di Deus.” |
© 1993-2020, Instituto de Tradução e Alfabetização
Wycliffe Global Alliance