1 Reis 8 - BIBLIA - traduson antigu in KriouloArka lebadu pa templu ( 2 Kron 5.2–6.2 ) 1 Salomon manda coma garandis di Israel, ku tudu kabesas di jorson, ku ŝefis di familia di fijus di Israel, pa e bin nunde el na Jerusalen, pa leba arka di kontratu di SIÑOR di prasa di Davi ku sedu Sion. 2 Tudu omis di Israel bin junta nunde rei Salomon na festival di barakas na mis di Etanin, ku sedu setimu mis. 3 Oca ku tudu garandis di Israel ciga, saserdotis lambu arka di SIÑOR, 4 e lebal pa templu. Saserdotis ku levitas toma tambi ki tenda di juntamentu, ku tudu kusas sagradu ku staba nel, e leba elis pa templu. 5 Rei Salomon, ku tudu juntamentu di Israel ku binba nunde el, e staba tudu dianti di arka, e sakrifika manga di karnel ku baka, ku ciu ba tok e ka pudi kontadu. 6 Dipus, saserdotis leba arka di kontratu di SIÑOR pa si lugar, na kuartu mas pa dentru, ku sedu kau mas sagradu, e pul bas di asas di kirubins. 7 Ki kirubins ta distindiba se asas riba di kau di arka, e ta kubri arka, tudu ku ki varas ki ta lebadu ku el. 8 Ki varas kumpridu tok se pontas ta ciga na kau sagradu, ma algin ku sta fora ka pudiba oja elis. E sta la te aos. 9 Nada ka staba dentru di arka, si i ka son ki dus tagua di pedra ku Moisés pui la oca ku SIÑOR fasi kontratu ku fijus di Israel na Oreb, kontra e na bin di tera di Ejitu. 10 Oca ku saserdotis na saiba na santuariu, un nuven bin inci kasa di SIÑOR. 11 Saserdotis ka pudiba fasi se sirvis pabia di nuven, pabia gloria di SIÑOR inciba kasa di SIÑOR. 12 Salomon fala: “Abo, SIÑOR, bu pui sol na seu, ma bu kuji mora na nuven sukuru. 13 Ali N kumpu un kasa bonitu pa bo, nunde ku bu pudi mora nel pa sempri.” Salomon papia ku pobu ( 2 Kron 6.3-11 ) 14 Rei rabida pa tudu pobu di Israel ku staba la sikidu, i bensua elis, 15 i fala: “No ngaba SIÑOR, Deus di Israel, ku kumpri palabra ki da ña pape Davi, oca ki falal: 16 ‘Disna di dia ku N tira ña pobu Israel na Ejitu, N ka kuji prasa na tera di kualker jorson di Israel pa un kasa kumpudu la ku ña nomi ta sta nel, ma N kuji Davi pa i guberna riba di ña pobu Israel.’ 17 Ña pape Davi teneba na sintidu pa kumpu kasa pa nomi di SIÑOR, Deus di Israel, 18 ma SIÑOR falal: ‘I bon manera ku bu tene sintidu di kumpu un kasa pa mi, 19 ma i ka abo ku na bin kumpul. Bu fiju ku bu na padi, el ku na bin kumpu kasa pa ña nomi.’ 20 “SIÑOR bin kumpri ki purmesa ki da. Ami N toma lugar di ña pape Davi, N sinta na tronu di Israel, suma ku SIÑOR fala. N kumpu e kasa pa nomi di SIÑOR, Deus di Israel. 21 N ranja la un lugar pa arka, ku tene dentru del ki kontratu ku SIÑOR fasi ku no papes oca ki tira elis na tera di Ejitu.” Orason di Salomon ( 2 Kron 6.12-42 ) 22 Dipus, Salomon bai firma dianti di altar di SIÑOR, dianti di tudu juntamentu di Israel, i distindi si dus mon pa seu, 23 i fala: “SIÑOR Deus di Israel, i ka ten utru Deus suma bo, la na seu nin li na tera. Bu ta sedu fiel na bu kontratu, bu kontinua mostra amor pa bu servus ku ta yanda bu dianti ku tudu se korson. 24 Bu kumpri kil ku bu fala bu servu Davi, ña pape. Kusa ku bu papiaba ku boka, bu mon pul na pratika, suma ku no na oja aos. 25 “Gosi ja, SIÑOR Deus di Israel, kumpri ki utru purmesa ku bu da bu servu Davi, ña pape, oca ku bu falal: ‘Nunka i ka na falta algin di bu jorson pa sinta ña dianti na tronu di Israel, si bu fijus pui sintidu pa yanda ña dianti suma ku bu yanda.’ 26 Asin, o Deus di Israel, ki palabra ku bu fala bu servu Davi, ña pape, pa i kumpridu. 27 “Ma na bardadi, Deus pudi mora na tera me? Seu propi, nin si i seu mas altu, i ka ciga pa bu kibi la, ku fadi e kasa ku N kumpu. 28 Ami, bu servu, N pidiu pa bu para oreja pa ña orason ku ña pididu. SIÑOR ña Deus, obin manera ku N na comau, N na ora bu dianti. 29 Pui bu ujus riba de kasa, di dia ku di noti, e kau ku bu fala kuma bu nomi na sta la. Obi bu servu manera ku N na ora ku rostu viradu pa e lugar. 30 Obi ña orason, ku orason di bu pobu Israel ora ke vira rostu pa e lugar, e ora. La na seu nunde ku bu mora, obinu, bu purdanu. 31 “Si algin fasi mal kontra si kumpañer, si jinti falal pa i jurmenta, si ki juramentu fasidu dianti di bu altar ne kasa, 32 la na seu bu ta obi, bu tarbaja, bu julga bu servus, bu kondena kil ki kulpadu, bu pui mal ki fasi pa i kai riba di si propi kabesa. Justifika kil ku ka ten kulpa, bu tratal suma ki mersi. 33 “Ora ku inimigus di Israel ngaña riba delis pabia bu pobu peka kontra bo, si e riba mas pa bo, e bin pa e kasa, e coma bu nomi, e ora, e pidiu, 34 la na seu bu ta obi, bu purda pekadu di bu pobu Israel, bu ribanta elis pa tera ku bu da se papes. 35 “Ora ku seu fica, cuba ka cubi, pabia bu pobu peka kontra bo, si e bin vira rostu pa e lugar, e ora, e coma bu nomi, e konverti di se pekadus, manera ke sinti bu kastigu, 36 la na seu bu ta obi, bu purda pekadu di bu servus ku di bu pobu Israel, bu nsina elis ki bon kamiñu ke dibi di yanda nel, bu manda cuba na bu tera ku bu da bu pobu suma yardansa. 37 “Ora ku fomi ten na tera, o duensa na mata manga di jinti, o kebur na kemadu pa kalur o pa duensa, o gamfañotis o pulgon na kumel, o si se inimigu bin taja elis na un prasa, o kualker utru kastigu o duensa ataka elis, 38-39 la na seu nunde ku bu ta sinta, obi tudu orason ku pididu ku kualker omi di Israel fasi, si kada un rapara mal di si korson, i distindi si mon pa e kasa. Purda elis, bu juda elis. Abo son ku kunsi korson di tudu jinti. Trata kada un konformi kil ki na fasi, suma kil ku bu na oja na si korson, 40 pa e pudi rispitau tudu tempu ke vivi na tera ku bu da no papes. 41-42 “Jinti di utru teras, ku ka sedu di bu pobu Israel, e na obi di bu garandi nomi, ku di kusas ku bu fasi ku bu mon forti. Si utru delis bin di un tera lunju pa amor di bu nomi, i ciga dianti de kasa, i ora, 43 la na seu, nunde ku bu ta sinta, bu ta obi, bu fasi tudu ki na pidiu pa bu fasi, pa tudu rasas di mundu pudi kunsi bu nomi, e pudi rispitau suma ku bu pobu Israel ta fasi, pa e pudi sibi kuma bu nomi ta comadu ne kasa ku N kumpu. 44 “Ora ku bu pobu sai pa geria kontra se inimigus, na kualker kau ku bu manda elis, si e papia ku SIÑOR, e vira rostu pa e prasa ku bu kuji, pa e kasa ku N kumpu pa bu nomi, 45 la na seu bu ta obi se orason ku se pididu, bu ta da elis vitoria. 46 “Ora ke peka kontra bo (pabia i ka ten omi ku ka ta peka), si bu paña raiba delis, bu ntrega elis na mon di inimigu, pa kilis ku paña elis leba elis katibu pa se tera, lunju o pertu, 47 si, na tera ke lebadu katibu pa el, e ripindi, e konverti, e pidiu, e fala: ‘No peka, no yanda mal dimas, no fasi kusas kontra lei,’ 48 si e riba pa bo ku tudu se korson, ku tudu se alma, mesmu la na tera di se inimigus ku leba elis katibu, si e ora pa bo, e vira rostu pa banda di se tera ku bu da se papes, pa e prasa ku bu kuji, pa e kasa ku N kumpu pa bu nomi, 49 la na seu, nunde ku bu ta sinta, bu ta obi se orason ku se pididu, bu fasi elis justisa. 50 Kil bu pobu ku peka kontra bo, purda elis tudu kusas mau ke fasi kontra bo. Pui ki jinti ku tene elis na katiberasku pa e sinti pena delis, e mostra elis miserikordia. 51 Pabia es i bu propi pobu, kil ku bu tira na tera di Ejitu, na metadi di ki furnus di ribi feru. 52 “SIÑOR Deus, N pidiu pa bu oja sempri ku fabur pa pididu di bu servu, ku pididu di bu pobu Israel, pa bu obi elis kada bias ke comau. 53 Bu kuji elis na metadi di tudu nasons di mundu pa e sedu bu propi pobu, suma ku bu fala na boka di bu servu Moisés, oca ku bu tira no papes di antigu na Ejitu.” Salomon bensua pobu 54 Dipus di Salomon kaba pidi SIÑOR na orason, ku juju finkadu, ku si dus mon distindidu pa seu, i lanta na kau ki staba nel dianti di altar di SIÑOR. 55 I firma, i bensua tudu juntamentu di Israel, i papia altu, i fala: 56 “No ngaba SIÑOR ku da diskansu pa si pobu Israel, konformi tudu ki falaba. Nin un palabra ka maina di tudu bon purmesas ki fasi na boka di si servu Moisés. 57 SIÑOR no Deus pa i sta ku nos, suma ki staba ku no papes; pa ka i bandonanu, nin pa ka disanu. 58 I ta pui no korson pa i sta pruntu pa yanda na tudu si kamiñus, pa obdisi si mandamentus ku si leis ku ordis ki da no papes. 59 E palabras ku N ora dianti di SIÑOR e ta sta na lembransa di SIÑOR no Deus, di dia ku di noti, pa i pudi julga kasu di si servu ku di si pobu Israel, kada kin na dia ki pirsisa del. 60 Asin tudu nasons di mundu na sibi kuma i son SIÑOR ki Deus; i ka ten utru. 61 Ma bo korson ten ku sedu fiel pa SIÑOR no Deus, pa bo yanda na si leis, bo obdisi si mandamentus, suma ku bo na fasi aos.” Dedikason di templu ( 2 Kron 7.4-10 ) 62 Dipus, rei, juntu ku tudu Israel, e sakrifika limarias dianti di SIÑOR. 63 Salomon sakrifika vinti i dus mil baka ku sentu i vinti mil karnel suma oferta di pas. Asin rei ku tudu fijus di Israel dedika kasa di SIÑOR. 64 Na ki dia rei santifika un parti na metadi di kintal dianti di templu. La ki pursenta ofertas kemadu, ofertas di kumida ku gurdura di ofertas di pas, pabia altar di kobri ku staba dianti di santuariu di SIÑOR i perta dimas tok tudu ki ofertas ka pudiba kibi nel. 65 Na ki mesmu tempu Salomon, ku tudu Israel, un garandi juntamentu di jinti ku bin, desdi entrada di Amat te na riu di Ejitu, e guarda festival di barakas dianti di SIÑOR no Deus pa seti dia, kontra e guardaba ja seti dia pa dedikason, ku fasi katorzi dia. 66 Sol mansi, i dispidi jinti. Elis e bensua rei, e riba pa se kau, ku alegria ku kontentamentu di korson, pabia di tudu bon kusas ku SIÑOR fasiba pa si servu Davi, tambi pa si pobu Israel. |
© 1993-2020, Instituto de Tradução e Alfabetização
Wycliffe Global Alliance