Lukas 5 - North Frisian New Testament (Clemens)

Dat 5. Capitel

¹ En hat geske, dat dit Volk tö höm träängt om Gotts Uurd tö hiren, en hi stönđ bi di See Genezareth.

² En saag tau Skepen bi Aur lien, man di Feskers wiär diärvan gingen en spöölt jaar Natten.

³ En hi ging ön jen van di Skepen, diär Simon töhjert, en boad höm, dat hi dit en Litjet vant Lönđ ofstat. En hi säät höm, en liirt dit Volk üt dit Skep.

⁴ En diär hi âphölđen hed me spreken, said hi tö Simon: Faar wat fiirder üt, en smit ju Natten üt, dat I en Tog maake.

⁵ En Simon swaaret en said tö höm: Meister, wü haa di hile Nagt årbert, en nöndt fangt, man üp din Uurd wel ik dit Nat ütsmit.

⁶ En diär ja dit dön hed, fing ja en gurt Hoppen Fesk, dat jaar Nat begent tö riwen.

⁷ En ja wääftet tö jaar Makkers, diär ön dit Üder Skep wiär, dat ja kom skulđ, en help jam tö tien. En ja kâm, en felt biid Skepen vol, dat ja binai soonk.

⁸ Üs Simon Petrus dit saag, fääl hi diäl üp Knebiner voar Jesus, en said: Herr, gung weg van mi, ik sen en senđnig Mensk!

⁹ For diär wiär sa en Forfirels aur höm kjemmen, alliksa aur alle Üdern, diär me höm wiär, aur di Feskfangst, diär ja me arküder maaket hed.

¹⁰ Alliksa uk Jakobus en Johannes, Zebedäi biid Seens, diär Simonis sin Makkers wiär. En Jesus said tö Petrus: Ungstige di ek, for van nü of skedt dü Mensken fang.

¹¹ En ja föört di Skepen tö Lönđ, en forlet Alles en fölgt höm.

¹² En hat kâm tö pas, diär hi ön en Stad wiär, lukke hjir, diär wiär en Man vol van Fülflötigheid. Üs hi Jesus saag fääl hi diäl üp sin Ansegt, en boad höm, en said: Herr, wan dü wedt, da kjenst dü mi nog nin maake.

¹³ En hi rakt di Hunđ üt, en röört höm ön en said: Ik wel't dö, ud riin. En metjens ging di Fülflötigheid van höm.

¹⁴ En hi befoal höm, dat hi dit Nemmen si skulđ; man gung hen, en wise di bi di Pröst, en åfere foar din Riinheid, sa üs Moses befälen heed, jam tö en Tjügnis.

¹⁵ Man dit Gerügt van höm kâm fiirder, en diär kâm vuul Lid töhop, om höm tö hiren, en döör höm sünd tö uden van jaar Krånkheid.

¹⁶ Mar hi ging üt ön di Wösteni, en bödigt diär.

¹⁷ En hat geböört üp en Dai, dat hi liirt, en diär seet di Farisäers en Skreftliirten, diär kjemmen wiär van alle Täärper ön Galiläa en Judäa en van Jerusalem. En Gotts Kraft ging üt van höm, en dit holp Arkjen.

¹⁸ En lukke hjir! Hok Måner braagt en Mensk üp en Bääd, di wiär gewaltig plaaget me di Jigt, en ja saagt, hur ja höm iinbring, en voar höm henli küd.

¹⁹ En aur dat ja voar dit Volk niin Steid foanđ, om höm iin tö bringen, klüwwert ja âp üp dit Taak, en let höm döör di Latten diäl me dit Bǟd, medden mung jam, voar Jesus.

²⁰ En diär hi jaar Gloow markt, said hi tö höm: Mensk, din Senđ es di töiwen.

²¹ En di Farisäers en di Skreftliirten begent tö täänken, en said: Wat es dit for jen, diär Gott last kjen? Hokken kjen Senđ töiiw, üs alining Gott.

²² Diär Jesus jaar Taagten mârkt, swaaret hi, en said tö jam: Wat täänk I ön ju Hart?

²³ Wat es legter tö sien: Din Senđ es di töiwen, of tö sien: Stuun âp en gung fârder?

²⁴ Man dat I weet, dat di Menskenseen Magt heed üp dös Öörd Send tötöiwen, said hi tö di Mensk, diär me di Jigt plåget wiär: Ik si di, stuun âp, en nem din Bǟd âp, en gung tüs.

²⁵ En metjens stönd hi âp voar jaar Ogen, en heewt dit Bǟd âp, diär hi üp leid hed, en ging tüs en priset Gott.

²⁶ En ja waad altermaal forfiirt, en priset Gott, en waad vol Fürgt, en said: Wü haa delling senđerlik Dingen sen.

²⁷ En diär üp ging hi üt, en saag en Tolner, bi Noom Levis, setten, hur di Tol böört waad, en said tö höm: Fölge mi eter!

²⁸ En hi forlet Alles, stönđ âp, en fölgt höm eter.

²⁹ En Levis rogt höm en gurt Miältid tö ön sin Hüs; en vuul Tolners en Üder Lid seet me höm tö Staal.

³⁰ En di Skreftliirten en Farisäers knorret tögen sin Jüngers en said: Hurom iit en drink I me di Tolners en Sendners?

³¹ En Jesus swaaret, en said tö jam: Di Sünđnen hå niin Meister nödig, man di Krånken.

³² Ik sen kjemmen di Senđners tö Bekiring tö röppen, man ek di Rogtfârdigen.

³³ Mar ja said tö höm: Hurom faste Johannis Jüngers sa aaft en bödige sa vuul, ditsalw di Farisäers jaar Jüngers, man din Jüngers iit en drink.

³⁴ Man hi said tö jam: I mut di Brödleplid ek tö fastin driiw, sa lung üs di Bridman bi jam es.

³⁵ Mar hat komt di Tid, dat di Bridman van jam nommen ud; da skel ja faste.

³⁶ En hi said en Gliknis tö jam: Nemmen klüttet en Lap van ni Tjüg üp en oalđ Kload wan üders, da reewt dit Ni; en di ni Klüt passet ek üp dit oald Kload.

³⁷ En Nemmen faid ni Wiin ön en oalđ Leddernsak; wan üders, da mut di Leddernsak bâst van di ni Wiin, en /di/ lapt üt, en di Leddernsak forrödet.

³⁸ Man di ni Wiin mut em ön en ni Leddernsak dö, da ud-s biding wel behölden.

³⁹ En diär es Nemmen, diär van dit oald drinkt, en da di ni Wiin haa wel for hi said: Di oalđ es beter.