Lukas 4 - North Frisian New Testament (Clemens)

Dit 4. Capitel.

¹ En Jesus, vol van di hellig Geist, kâm weder van di Jordan, en waad van di Geist föört ön di Wösteni.

² En waad fiärdig Dågen hendöör van di Düwel forsaagt. En hi eet nöndt ön disalw Dågen; en diär ja tö Jenđ wiär, waad hi töleest hungrig.

³ En di Düwel said tö höm: Best dü Gotts Seen, da spreek tö di Stiin, dat hi Broad ud.

⁴ En Iesus swaaret en said tö höm: Diär Staant skrewwen: Di Mensk lewwet ek alining van Broad, man uk van ark Gotts Uurd.

⁵ En di Düwel föört höm âp üp en hoog Bârig, en wiset höm alle Könningrikken üp di Warld ön jen Ogenblek.

⁶ En said tö höm: Ik wel di alle Magt en Herligheid aur dös Könningriken iiw; for ja sen mi aurlewert uden, en ik iiws weg ön dânen, sa üs ik wel.

⁷ Wan dü mi nü önbödige wedt, dat skel dit Alles din wiis.

⁸ Jesus swaaret höm en said: Maake dat dü wegkomst van mi, Satan! for diär Staant skrewwen: Dü skedt üüs Herr Gott önbödige, en höm alining tine.

⁹ En hi föört höm na Jerusalem, en stelt höm üp di Tempels Frest en said tö höm: Best dü Gotts Seen, da spring hjirvan diäl.

¹⁰ For diär Staant skrewwen: Hi wel sin Engeler Order dö van di, dat ja di bewåre.

¹¹ En dat ja di üp Hunđnen drai, dat dü din Fet ek stumpe skedt tögen en Stiin.

¹² Iesus swaaret en said tö höm: Hat es said uden: Dü skedt üüs Herr Gott ek forsjuk.

¹³ En üs di Düwel alle Forsjukking tö Jenđ braagt hed, week hi van höm en Tidlung.

¹⁴ En Jesus kâm weder ön di hellig Geist sin Kraft ön Galiläa, en dit Gerügt van höm lööp ombi aur dit hile Lönđ.

¹⁵ En hi liirt ön jaar Skulen, en waad priset van Arkjen.

¹⁶ En hi kâm tö Nazareth, hur hi âptein uden wiär, en kiirt iin ön di Skuul eter sin Unigheid üp en Sabbatdai, en stönđ âp, en wilđ lees.

¹⁷ Diär wåd höm dit Bok van di Profet Jesaias hendön. En diär hi dit ipenmaaket hed, foanđ hi dit Steid, diär skrewwen Staant:

¹⁸ Üüs Herr Gott sin Geist es bi mi, diäraur hi mi iinsalwet heed en stjürt tö forkinđnigen dit Evangeelje foar di Armen, tö hilin di breken Harten, tö prötjin tö di Iinslötenen, dat ja loas kom skulđ, en tö di Blinđnen, dat ja dit Gesigt weder fo skulđ, en tö dânen, diär hart slain uden sen, dat ja ledig en loas wiis skuld.

¹⁹ En tö prötjin dit früggelk Jaar van üüs Herr Gott.

²⁰ En diär hi dit Bok tömaaket /hed/, död hi dit di Diner, en säät höm diäl. En alle Ogen, diär ön di Skuul wiär, lukket üp höm.

²¹ En hi begent tö jam tö sien: Delling es dös Skreft tö folling kjemmen voar ju Oaren.

²² En ja död altermaal höm Tjügnis, en wunđnert jam aur di bliid Uurder diär üt sin Müd kâm, en said: Es dit ek Josephs Seen?

²³ En hi said tö jam: I wel sönđer Twiwel tö mi dit Spreekuurd si: Meister, help di salw. For wat foar gurt Dingen hå wü hjert, dat diär sken sen ön Kapernaum? Dö uk alliksa ditsalw ön din Våderlönđ.

²⁴ Man hi sprok: Forwaar, ik si ju Niin Profet es ledden ön sin Våderlönđ.

²⁵ Mar ik si ju di Waarheid: Diär wiär vuul Inkewüffen ön Israel bi Elias sin Tid, da di Hemmel slöten wiär tri Jaar en sogs Muun diär sa en jüür Tid wiär önt hile Lönđ.

²⁶ En tö Nemmen van jam waad Elias stjürt, üs alining tö Sarepta bi Sidon, tö en Inkewüf.

²⁷ En diär wiär vuul Fülflötigen ön Israel bi di Profet Elisa sin Tid, en Nemmen waad riin maaket, üs alining Naeman van Syrien.

²⁸ En ja waad altermaal ön di Skuul vuul fortörnt, diär ja dit hjert.

²⁹ En stönđ âp, en skopt höm üt bütten di Stad, en föört höm âp üp di Tüp van di Barig, diär jaar Stad üp begt wiär, om höm van di Steilte diäl tö Skoppen.

³⁰ Man hi ging medden mung jam döör en ging weg.

³¹ En hi kâm âp tö Kapernaum, en Stad ön Galiläa, en liirt jam üp en Sabbatdai.

³² En ja forwunđnert jam aur sin Liir, for sin Prötji wiär gewaltig.

³³ En diär wiär en Mensk ön di Skuul, en hi wiär beseten me en fül Düwel. En hi skriilt gurtem.

³⁴ En said: Let dit wiis, wat haa wü me di tö dön, Jesus van Nazareth? Dü best kjemmen om üüs tö fordârwin! Ik weet hokken dü best, din Noom es üüs Herr Gott sin Hellig.

³⁵ En Jesus trüwwet höm, en sprok: Swügge stel, en faar üt of höm. En di Düwel smeet höm mung jam, en foar üt of höm, en död höm niin Skaad.

³⁶ En ja waad altermaal sa forfirt, en ja snakket me arküder, en said: Wat heed dit tö bedüdin? Hi befiält me Magt en Gewalt di fül Geister, en ja faar üt!

³⁷ En dit Gerügt van höm ging ön alle Plaatsen ön dit Lönđ diär trinđ om bi.

³⁸ En hi stönđ âp, ging üt of di Skuul en kâm ön Simon sin Hüs, en Simons Swigermoder hed en swaar Koalđ, en ja boad höm foar hör.

³⁹ En hi trat hen tö hör, en befoal di Koalđ, en di Koalđ forlet hör; en jü stönđ metjens âp, en betinet jam.

⁴⁰ En diär di Sen diälgingen wiär, braagt al dânen, diär Krånken hed me manning Slags Sjugten tö höm. En hi leid di Hunđnen üp arkjen, en maaket jam sünđ.

⁴¹ Uk di Düweler foar üt van Vûlen, skriilt en sprok: Dü best Christus, Gotts Seen! En hi trüwwet jam, en hi let jam ek tö Uurd kom, aurdat ja wust, dat hi Christus wiär.

⁴² Man üs't Dai waad, ging hi üt ön en wööst Plaats; en dit Volk saagt höm, en kâm tö höm, en höld höm âp, dat hi ek van jam gung skulđ.

⁴³ Man hi said tö jam: Ik mut uk ön Üder Städer dit Evangeelje van üüs Herr Gott sin Könningrik prötje, aurdat ik diärtö stjürt sen.

⁴⁴ En hi prötjet ön di Skulen ön Galiläa.