Lukas 24 - North Frisian New Testament (Clemens)

Dit 24. Capitel

¹ Üp jen van di Sabbatdaar, rogt eder miärens kâm ja tö dit Greew, en hed Speceri me, diär ja törogt maaket hed en Sommen ging me jam.

² En ja foanđ di Stiin ofwiälđert van dit Greew.

³ En ja ging diäriin en foanđ di Herr Jesus sin Likhäm ek.

⁴ En üs ja diäraur bedrüwwet wiär, lukke hjir, diär stönđ bi jam tau Måner ön blank Kloader.

⁵ En ja wåd forfiirt en wäändt jaar Ansegt jen Öörd. Diär said jat tö jam. Wat sjuk I di Lewendig bi di Doađen?

⁶ Hi es hjir ek, hi es âpstönđnen. Täänk diärom, hüdelling hi tö ju said heed, diär hi jit ön Galiläa wiär.

⁷ En said: Di Menskenseen mut aurlewert ud ön di Senđners jaar Hundnen, en krütsigt ud en üp di träd Dai âpstuun.

⁸ En ja taagt om sin Uurder.

⁹ En ja kiirt weder om vant Greew, en forkinđnigt dit Alles tö di Ellef en al di Üdern.

¹⁰ En diär wiär Maria Magdalena, en Johanna, en Maria Jakobi (di Moder van Jakobus), en Üder Wüffen me jam, di dit tö di Aposteler said.

¹¹ En jam togt jaar Uurder alliküs Staatjis, en ja liiwt jam ek.

¹² Man Petrus stönđ âp en lööp hen tö't Greew, en bükt höm diäl, en såg di lennen Dokker alining lien, en ging diärvan, en hi forwunđnert höm, hur dit tö ging.

¹³ En sehjir, tau van jam ging üp disalw Dai nå en Flekken, di wiär söstig Stådien van Jerusalem of, di Noom wiär Emmahus.

¹⁴ En jat sprok me arküder van al dös Dingen, diär geböört wiär.

¹⁵ En hat kâm tö pas, diär jat töhop sknakket, en arküder fråget, kâm Jesus salw tö jam, en ging me jam.

¹⁶ Mar jaar Ogen waad sa hölđen, dat jat höm ek küd.

¹⁷ En hi said tö jam: Wat foar Reden sen dit, diär at önderwei me arküder forhanđnelt, en hurom sen at sa bedrüwwet?

¹⁸ Diär swaaret Jen, bi Noom Kleophas en said tö höm: Best dü alining mung di Främenden ön Jerusalem, diär ek weet, wat ön dös Dågen diärön sken es?

¹⁹ En hi said tö jam: Wat for wat? En jat said tö höm: Dit van Jesus van Nazareth, diär en Profet wiär, magtig ön Dåden en Uurder, voar Gott en al dit Volk.

²⁰ Hüdelling üüs Opperpröster en Oppersten höm aurlewert hå tö di Fordamnis, ön di Doađ tö gungen, en höm krütsigt hå.

²¹ En wü höpet, hi skulđ Israel fri maake. En sönt di Tid est delling di träd Dai, da dit Alles sken es.

²² Uk hok Wüffen van üüs Lid hå üüs ungstig maaket, ja hå eder miärens bi dit Greew wessen.

²³ Hå sin Likhäm ek fünđnen, kom en si: Ja hå en Sjün van Engeler sen, diär si: Hi lewwet.

²⁴ En Sommen mung üüs ging hen tö dit Greew, en foanđ t lifhaftig alliksa, üs di Wüffen said hed, man höm foanđ ja ek.

²⁵ En hi said tö jam: U! I Tåbigen en trâg van Harten, al dit tö liwen, wat di Profeten said hå!

²⁶ Maast Christus ek sok liid, en ön sin Herligheid iingung?

²⁷ En begent van Moses en alle Profeten, en leid jam alle Skreften üt, diär van höm said uden wiär.

²⁸ En ja kâm nai bi di Flekken, diär jat eter tö wilđ. En hi stelt höm ön, alliküs dat hi fârder gung wilđ.

²⁹ En jat nödigt höm en said: Bliiw bi unk, for hat indigt, en di Dai es dålet. En hi ging iin me jam, om bi jam tö bliwen.

³⁰ En hat geböört, diär hi me jam tö Staal seet, noom hi dit Broad, danket, brok dit, en död jam dit.

³¹ Da wåd jam di Ogen âpdön en jat küd höm. En hi forswoanđ voar jam.

³² En jat said tö arküder: Broanđ unk Hart ek ön unk, diär hi tö unk sprok önđer Wei, diär hi unk di Skreft ütleid?

³³ En jat stönd disalw Stünđ âp, kiirt weder om eter Jerusalem, en foanđ di Ellef forsåmelt, en danen, diär me jam wiär.

³⁴ Ja said: Di Herr es wes en seker âpstönđnen, en Simon ön Ogenskiin kjemmen.

³⁵ En jat fortält jam, wat üp di Wei sken wiär, en hurbi jat höm käänt hed, diär hi dit Broad brok.

³⁶ En üs ja diärvan sprok, kâm Jesus salw medden mung jam, en said tö jam: Freed wiis me ju!

³⁷ Mar ja wåd forfiirt en trung, ja ment, dat ja en Geist såg.

³⁸ En hi said tö jam: Huraur sen I sa forfiirt? En hurom kom sok Taagten ön ju Harten?

³⁹ Skaue min Hunđnen en min Fet, hat es mi salw! Fööl bi mi, en se; for en Geist heed niin Fleesk en Biin, alliküs I se, dat ik hå.

⁴⁰ En diär hi dit said, wiset hi jam Hundnen en Fet.

⁴¹ En üs ja dit ek liiwt voar Frügged, en jam forwunđnert, said hi tö jam: Hå I hjir wat tö iten?

⁴² En ja leid höm en Stek brådet Fesk voar en Hönningsiim.

⁴³ En hi noom't en eet voar jaar Ogen.

⁴⁴ En hi said tö jam: Dit sen di Uurder, diär ik tö ju said, diär ik jit bi ju wiär, for hat mut Alles tö folling kom, wat er van mi skrewwen Staant ön Moses sin Wetten, ön di Profeten, en ön di Salmen.

⁴⁵ Diär maaket hi jam di Forstand ipen, dat ja di Skreft forstönđ.

⁴⁶ En said tö jam: Alliksa Staant er skrewwen, en alliksa maast Christus liid, en âpstuun van Doađen üp di träd Dai.

⁴⁷ En prötje let ön sin Noom Bekiring en Töiwing van di Senđnen mung alle Nationen, en begen ön Jerusalem.

⁴⁸ En I sen Tjüg van dit Al.

⁴⁹ En sé, ik wel min Våder sin Belöwing üp ju stjür; man I skel ön di Stad Jerusalem bliiw, tö dat I öntein ud me di Kraft van Bowen.

⁵⁰ En hi död jam dit Geleit üt tö Bethanien, en rakt di Hunđnen âp en segent jam.

⁵¹ En hat geböört, üs hi jam segent, skäd hi van jam, en foar âp ön Hemmel.

⁵² En ja bödigt höm ön en kiirt weder om tö Jerusalem me gurt Frügged.

⁵³ En wiär stadigs ön di Tempel priset en lowet Gott. Amen.