Lukas 22 - North Frisian New Testament (Clemens)

Dit 22. Capitel

¹ En dit Fast me Broad sönđer Süring, diär em Poask näämt, wiär nai bi.

² En di Opperpröster en Skreftliirten tragtet, hurdelling ja höm ombring küd; en ja wiär bang voar dit Volk.

³ Mar di Satan wiär iinfären ön Judas, diär Iskariot näämt waad, en jen van di twelf wiär.

⁴ En hi ging hen, en snakket me di Opperpröster, en me di Raadlid, hurdelling hi höm jam aurlewere wilđ.

⁵ En ja waad blid, en löwet höm Jilđ tö dön.

⁶ En hi löwet jam dit, en saagt Kanđs, om höm ön jam tö aurlewerin sönđer Âpröör.

⁷ En nü kâm di Dai me swet /(târf)/ Broad, üp di Dai maast om dit Poasklum åfere.

⁸ En hi stjürt Petrus en Johannes üt, en said: Gung hen, maake üüs dit Poasklum törogt, om dat wü't iit kjen.

⁹ Man ja said tö höm: Hur wedt dü, dat wü dit klaar maake?

¹⁰ Hi said tö jam: Se, wan I ön di Stad kom, da wel er ju en Mensk öntögen kom, hi drait en Krük Weter, fölge höm iin önt Hüs, hur hi iingeid.

¹¹ En si tö di Hüsvåder: Di Meister let di si: Hur es di Herbârig, diär ik dit Poasklum iit mai me min Jüngers?

¹² En hi wel ju en gurt Pisel wise, diär brögget es. (me Stintjis âpsäät en me Flisen beleid) Diär maake't törogt.

¹³ Ja ging hen en foandt alliksa, üs hi tö jam said hed, en maaket dit Poasklum törogt.

¹⁴ En diär di Stünđ kâm, säät hi höm diäl en di twelf Aposteler me höm.

¹⁵ En hi said tö jam: Wat hå ik dag en Forläängst hed, dit Poasklum me ju tö iten, jer dat ik liid.

¹⁶ For ik si ju, dat ik van nü of ön ek moar diärvan iit wel, tö dat et tö folling komt ön Gotts Könningrik.

¹⁷ En hi noom di Kelk, danket en said: Nem di, en dilin mung ju.

¹⁸ For ik si ju: Ik wel ek drink van di Wiinstok sin Frügt, tö dat Gotts Könningrik komt.

¹⁹ En hi noom dit Broad, danket en brok dit, en jåw jam dit en said: Dit es min Likhäm, diär foar ju heniwen ud. Dö dit tö min Öntäänken.

²⁰ Alliksa noom hi uk di Kelk eter di Naagdert en said: Dit es di Kelk, dit ni Testement ön min Blöd, wat foar ju forgöten ud.

²¹ Dag se, min Forräter sin Hund es me mi aur Staal.

²² Di Menskenseen geid wel hen, üst beslöten es, dag wee disalw Mensk, diär höm forrat.

²³ En ja begent arküder tö frägin mung jam salw, hokken dit dag wiis mai mung jam, diär dit dö wilđ.

²⁴ En diär öntstönđ uk en Strid mung jam, hokken van jam foar di Gurst hölđen ud skulđ.

²⁵ Man hi said tö jam: Di Wârlđs Könninger herske, en danen, diär Magt hå, näämt em gnädige Herren.

²⁶ I skel ek sa wiis; mar di Gurtst mung ju skel wiis üs di Jungst en di Voarnemst üs en Diner.

²⁷ For hokken es di Gurtst: Di diär tö Staal set, of di diär tinet? Est ek di, diär tö Staal set? Man ik sen mung ju üs en Diner.

²⁸ I sen dânen, diär stådig bi mi blewwen sen ön min Önfegtinger.

²⁹ En ik hå ju Gotts Könningrik tötaagt, üs min Våder dit mi tötaagt heed.

³⁰ Dat I iit en drink skel bi min Staal ön min Könningrik, en set üp Stöler, en rogt skel aur Israels twelf Stammer.

³¹ En di Herr said: Simon, Simon! se, di Satan heed ju forlangt, dat hi ju sile maat üs di Weten.

³² Mar ik hå foar di bödigt, dat din Gloow ek âphalt. En wan dü jens di bekiirst, da stark din Brödhem.

³³ En hi said tö höm: Herr, ik sen bereit (kant en klaar) me di ön Türn tö kommen en me di tö sterwin.

³⁴ Man hi said: Petrus, ik si di, di Hoan skel delling ek kräd, jer dat dü trimaal et benånet heest, dat du mi käänst.

³⁵ En hi said tö jam: Sa aaft üs ik ju stjürt hå sönder Pöös, sönder Fek, en sönder Skuur, hå I uk en iningst lop Wånt hed? Ja said: Nimmer!

³⁶ Da said hi tö jam: Mar nü, diär en Pöös heed, di nem en, alliksa di Fek. Di diär nöndt heed, di forkope sin Kload, en kope en Swärt.

³⁷ For ik si ju: Hat mut Alles volbraagt ud ön mi, wat er skrewwen Staant: Hi es mung di Forbrekers rekent. For wat er van mi skrewwen Staant, dit heed en Jenđ.

³⁸ En ja said: Herr, hjir sen tau Swärter. En hi said tö jam: Hat es nog!

³⁹ En ging üt, üs hi't uun wiär, tö di Ölibârig; en sin Jüngers fölgt höm hen tö ditsalw Steid.

⁴⁰ En üs hi diärhen kâm, said hi tö jam: Bödige, om dat I ek ön Önfegting kom.

⁴¹ En ging en Stiinssmeet van jam of, en fääl diäl üp Knebiner, en bödigt.

⁴² En said: Våder, want din Wel es, da nem dös Kelk van mi; dag ek min Wel, mar din Wel ske.

⁴³ En diär kâm en Engel van Hemmel höm ön Sjün, en stärkt höm.

⁴⁴ En hat kâm sa, dat hi me di Doađ ring maast, en hi bödigt jit kraftiger. En sin Swäät wiär üs Blöddröpen, diär üp Böörd fääl.

⁴⁵ En hi stönđ âp van sin Bödig en kâm tö sin Jüngers, en foanđ jam slipen van Bedrüwwetheid.

⁴⁶ En said tö jam: Wat sliip I? Stuun âp en bödige, om dat I ek ön Önfegting kom.

⁴⁷ En üs hi jit sprok, se diär, di Kär, en jen van di twelf, bi Noom Judas, ging voar jam of, en kâm hjårt tö Jesus, om höm tö taatjin.

⁴⁸ Mar Jesus said tö höm: Judas, forratst dü di Menskenseen me en Taatj?

⁴⁹ Mar diär danen, diär bi höm wiär, saag, wat er üt ud wild, said ja tö höm: Herr, skel wü me dit Swǟrt diär mung slå?

⁵⁰ En jen van jam slog di Opperpröst sin Tiinstknegt, en haut höm sin rogt Oar of.

⁵¹ Mar Jesus swaaret en said: Let jam sa für jaar Dunde haa! En hi röört sin Oar ön, en hilet et.

⁵² En Jesus said tö di Opperpröster, en Haudlid aur di Tempel, en di Olderlid, diär höm aurfälen hed: I sen ütgingen üs tögen en Muurdiger, me Swärter en me Stokker.

⁵³ Ik hå daagligs bi ju ön di Tempel wessen, en I hå niin Hunđ ön mi leid. Man dit es ju Stünđ, en di Magt van di Iunkheid.

⁵⁴ En ja greep höm, en föört höm weg en braagt höm ön di Opperpröst sin Hüs. En Petrus fölgt van firens.

⁵⁵ Da tjendt ja en Jölđ ön medden ön di Palast, en säät jam töhop, en Petrus säät höm mung jam.

⁵⁶ Diär saag höm en Tiinstfaamen bi dit Läägt setten, en lukket iwen hen üp höm, en said tö höm: Dös wiär uk me höm.

⁵⁷ Man hi forlögnet höm, en said: Wüf, ik kään höm ek.

⁵⁸ En litj Sküür diäreter saag höm en Üder, en said: Dü best uk jen van dânen. Mar Petrus said: Mensk, ik sent ek.

⁵⁹ En diärt en litj Sküür, hen bi en Stünd, leden wiär, bekraftigt en Üder dit, en said: Waarlik, döshjirrem wiär uk me höm; for hi es en Galiläer.

⁶⁰ Mar Petrus said: Mensk, ik weet ek, wat dü saist. En metjens, diär hi jit sprok, kräd di Hoan.

⁶¹ En di Herr kiirt höm om, en lukket Petrus ön. En Petrus taagt om di Herr sin Uurd, üs hi tö höm said hed: Jer dat di Hoan kräd, wedt dü mi trimaal forlögnet hå.

⁶² En Petrus ging üt, en skroalet betterlik.

⁶³ Mar di Måner, diär Jesus hölđ, spottet aur höm, en slog höm.

⁶⁴ Bedakket höm, en slog höm ön Ansegt, en fråget höm, en said: Spoai, hokken est, diär di slog?

⁶⁵ En jit vuul moar Skemp said ja tögen höm.

⁶⁶ En diärt Dai waad, kam di Olderlid vant Volk, di Opperpröster en Skreftliirten töhop, en braagt höm âp voar jaar Raad.

⁶⁷ En said: Best dü Christus? Si't üüs. Mar hi said tö jam. Si ik et ju, da liiw I't ek.

⁶⁸ En fråge ik ju, da swaare I ek, en let mi dag ek loas.

⁶⁹ Diäraur, van nü of ön, skel di Menskenseen set tö di rogt Hunđ van Gotts Kraft.

⁷⁰ En ja said al: Best dü da Gotts Seen? Hi said tö jam: I si dit, for ik sent uk.

⁷¹ Mar ja said: Wat haa wü jit moar Tjügnis nödig? Wü haa't ja salw hjert üt sin ein Müd!