Biblia Todo Logo
အွန်လိုင်း သမ္မာကျမ်းစာ

- ကြော်ငြာတွေ -

1 Samuel 14 - ŊMALƐ KRƆŊKRƆŊ LƐ


Ekãa ni Yonatan fee

1 Gbi ko lɛ Saul bi Yonatan kɛɛ oblanyo ni hiɛ etawuunii lɛ akɛ, “Ba ni wɔfo mli wɔyahɛŋ Filistibii asraafoi ni yɔɔ amɛsra lɛ mli yɛ jɛi lɛ.” Shi Yonatan wooo etsɛ Saul toi nɔ.

2 Be nɛɛ lɛ Saul ebawa yɛ aduawa tso ni yɔɔ Migron lɛ shishi yɛ Gibea kpokpai anɔ. Tabilɔi ni fata ehe ayifalɛ aaafee ohai ekpaa,

3 ni Ahia ji mɔ ni wo efod lɛ. Osɔfo Eli, mɔ ni ye Yehowa osɔfo yɛ Shilo lɛ, bi Finehas bi Ikabod nyɛmi Ahitub bi ji Ahia nɛɛ. Shi maŋ lɛ leee kwrakwra akɛ Yonatan eje amɛteŋ etee he ko.

4 Gɔji ateŋ tsɔ̃mɔhe he ni Yonatan tao akɛ etsɔ̃ kɛyatua Filistibii asraafoi lɛ, tɛsai enyɔ komɛi ewo lɛ teŋ. Tɛi ni yɔɔ tɛsai nɛɛ amli lɛ anaa eje kpo vɛŋŋvɛŋŋ. Ekome ye afã kroko, ni ekome hu yɛ afã kome nɛɛ. Ekome gbɛi ji Bozez, ni ekome hu gbɛi ji Sene.

5 Ekome ye kooyigbɛ yɛ Mikmash gbɛ, ni ekome lɛ hu ye wuoyigbɛ yɛ Gibagbɛ.

6 Yonatan kɛɛ oblanyo ni hiɛ edama lɛ akɛ, “Wɔfo mli wɔtee wɔyahɛŋ foolɔi nɛɛ asraafoi lɛ; shi eko lɛ Yehowa aaaye abua wɔ ejaakɛ nɔ ko nɔ ko etsiii Yehowa naa akɛ ekɛ mɛi pii loo mɛi fioo aaahere yiwala.”

7 Oblanyo lɛ ni hiɛ tawuunii lɛ to he ekɛɛ, “Bɔ ni oookɛɛ; mi kɛ bo, yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ.”

8 Yonatan kɛɛ lɛ akɛ, “Ojogbaŋŋ; wɔbaafo mli kɛya amɛŋɔɔ, ni wɔbajie wɔhe kpo koni amɛna wɔ.

9 Kɛji no sɛɛ ni amɛkɛɛ wɔ akɛ, ‘Nyɛmɛa, shi wɔmiiba wɔkɛ nyɛ abakpe’ lɛ, wɔbaawa wɔdamɔ wɔnajiaŋ.

10 Shi kɛji amɛkɛɛ wɔ akɛ ‘Nyɛ lɛ nyɛbaa’ lɛ, no lɛ wɔbaaya wɔyanina amɛ, ejaakɛ no ji okadi akɛ Yehowa ejɔɔ amɛnɔ ewo wɔdɛŋ koni wɔye amɛnɔ.”

11 No hewɔ lɛ, Yonatan kɛ edama hiɛlɔ lɛ fɛɛ jie amɛhe kpo ni amɛhã Filistibii asraafoi lɛ na amɛ. Kɛkɛ ni Filistibii lɛ kɛɛ akɛ, “Nyɛkwɛa, Hebribii lɛ miifamɔ kpo kɛjɛ bui amli hei ni amɛyateetee amɛhe yɛ lɛ.”

12 Ni Filistibii asraafoi lɛ bo tsɛ Yonatan kɛ oblanyo ni hiɛɔ edama lɛ akɛ, “Nyɛ lɛ nyɛbaa! Wɔbaatsɔ̃ɔ nyɛ nɔ ko.” Kɛkɛ ni Yonatan kɛɛ oblanyo ni hiɛɔ edama lɛ akɛ, “Nyiɛmɔ misɛɛ, shi Yehowa ejɔɔ amɛnɔ ewo Israel dɛŋ.”

13 Yonatan nyiɛ yɛ eniji kɛ enaji anɔ kɛkwɔ tɛsaa lɛ, ni etawuuniihiɛlɔ lɛ hu fee nakai nɔŋŋ kɛnyiɛ esɛɛ. Yonatan yatua Filistibii lɛ ni eku mɛi fɛɛ ni baje hiɛ lɛ eshwie shi, bɛlɛ etawuuniihiɛlɔ lɛ hu miigbe mɛi kɛnyiɛ esɛɛ.

14 Klɛŋklɛŋ klante ni Yonatan tse nɛɛ mli lɛ, lɛ kɛ tawuuniihiɛlɔ lɛ gbe Filistibii lɛ bɔ sɔŋŋ ni ana gbohii nyɔŋmai enyɔ yɛ shikpɔŋ hɛkta kome dalɛ mlijaa ejwɛ mli ekome fɛɛ ekome nɔ.

15 Kɛkɛ ni Filistibii ni yɔɔ nsra lɛ mli kɛ mɛi ni yɔɔ ŋa lɛ nɔ kɛ maji fɛɛ amli fɛɛ jijaa, ŋmiŋmi mɔmɔ asraafoi ni yɔ nsra lɛ mli lɛ kɛ mɛi ni tee amɛyaaye ofɔ̃ lɛ. Shikpɔŋ hu hoso, ni ehã jijaamɔ lɛ mli wo wu.


Aye Filistibii lɛ anɔ kunim

16 Saul sɛɛ tabilɔi ni ahã amɛbuɔ yɛ Gibea yɛ Benyamin shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yaakwɛ lɛ naa Filistibii lɛ ni amɛgbɛ amɛshwã kɛmiiya kɛmiiba.

17 Kɛkɛ ni Saul kɛɛ esɛɛbii lɛ akɛ, “Nyɛkanea mɛi lɛ koni wɔkɛtao mɔ ni eje wɔteŋ.” Be ni akane mɛi lɛ, Yonatan kɛ etawuuniihiɛlɔ lɛ ji mɛi ni bɛ mɛi lɛ ateŋ.

18 Ni Saul kɛɛ Ahia, osɔfo lɛ, akɛ, “Yaawo Nyɔŋmɔ Kpãŋmɔ Adeka lɛ kɛba biɛ.” Nɛkɛ beiaŋ lɛ he fɛɛ he ni Israelbii lɛ yaa lɛ amɛ kɛ Kpãŋmɔ Adeka lɛ yaa.

19 Saul kɛ osɔfo lɛ hiɛ wiemɔ ni hoofeemɔ lɛ naa bawa yɛ Filistibii lɛ ansra lɛ mli. Kɛkɛ ni Saul kɛɛ osɔfo lɛ akɛ, “Ahi shi dã!”

20 Saul kɛ tabilɔi fɛɛ ni fata ehe lɛ mia ni agbɛnɛ amɛfã kɛtee ta lɛ naa. Amɛyanina ni Filistinyo klante kã enyɛmi Filistinyo nɔŋŋ nɔ, ni nɔ fɛɛ nɔ hiɛ etsɔ̃ ebu shi efee basaa.

21 Hebribii ni kɛ Filistibii lɛ yɔɔ sa, asaŋ ni amɛshi Filistibii lɛ anɔ kɛba ta lɛ naa lɛ, kpa amɛhe ni amɛyafata Israelbii lɛ ni kɛ Saul kɛ Yonatan nyiɛ lɛ ahe.

22 Nakai nɔŋŋ hu Israelbii ni jojoo foi amɛyateetee yɛ Efraim gɔji lɛ anɔ lɛ hu fee. Be ni amɛnu akɛ Filistibii lɛ miijo foi yɛ ta lɛ naa lɛ, amɛ hu amɛbafata he ni anyiɛ Filistibii lɛ asɛɛ waa.

23 No hewɔ lɛ, Yehowa here Israel nakai gbi lɛ. Atswa ta lɛ aahu kɛho Bet-aven maŋ lɛ he.


Ta lɛ sɛɛ saji

24 Israelbii tabilɔi lɛ na nɔ kɛ hɔmɔ nakai gbi lɛ, ejaakɛ Saul kã maŋ lɛ kitã akɛ, “Mɔ fɛɛ mɔ ni aaasa enaa nɔ ko dani je aaana ni matɔ mihe owele yɛ mihenyɛlɔi lɛ anɔ magbe naa lɛ, loomɔ aaalomɔ mɔ lɛ.” No hewɔ lɛ, gbi muu lɛ maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko kwraa esaaa enaa nɔ ko.

25 Kɛkɛ ni Israelbii lɛ yashɛ koo ko mli, ni wo jwere shikpɔŋ yɛ jɛi.

26 Be ni tabilɔi lɛ shɛ koo nɛɛ mli lɛ, wo tsereɔ shwieɔ shi nɛɛ; shi mɔ ko mɔ ko kɛ ewao esaaa eko wooo edaaŋ, ejaakɛ tabilɔi lɛ miishe gbeyei yɛ kitã lɛ hewɔ.

27 Akɛni Yonatan nuuu be ni etsɛ kãa maŋ lɛ kitã lɛ, no hewɔ lɛ, ekɛ tso ni ehiɛ lɛ naa tsɔ wo agbaku lɛ mli, ni eye wo lɛ eko, kɛkɛ ni ekpɔiaŋ tse lɛ.

28 Shi tabilɔi lɛ ateŋ mɔ ko kɛɛ Yonatan akɛ, “Otsɛ kã maŋ lɛ kitã veveeve akɛ, ‘Mɔ fɛɛ mɔ ni aaasa enaa nɔ ko ŋmɛnɛ lɛ, loomɔ kɛ̃ aaalomɔ lɛ; ni no ji biti ni maŋbii lɛ etɔ kɛ hɔmɔ nɛɛ.’ ”

29 Yonatan to he akɛ, “Mitsɛ egba maŋ lɛ naa pam, ejaakɛ wo nɛɛ fioo ko kɛkɛ ni mikɛsa minaa lɛ, nyɛkwɛa bɔ ni mikpɔiaŋ etse mi.

30 Eji ŋmɛnɛ lɛ maŋbii lɛ yeyee amɛhenyɛlɔi lɛ anibii ni amɛna ni ashishii lɛ eko, bɔ ni amɛaanyɛ kɛkɛ kulɛ, aso agbeŋ Filistibii lɛ fɛɛ nɛkɛ aahu?”

31 Nakai gbi lɛ Israelbii lɛ gbe Filistibii lɛ kɛjɛ Mikmash aahu kɛyashi Ayalon. Ni etɔ Israelbii lɛ butuu.

32 Amɛbɔi nihaa, ni amɛmɔmɔ toi kɛ tsinai kɛ tsinabii fɛɛ, ni amɛgbegbee amɛ yɛ amɛnajiaŋ nɔŋŋ, ni amɛye loo lɛ be mli ni loo lɛ mli lá fɛɛ tsereko.

33 Ayabɔ Saul amaniɛ akɛ, “Naa, maŋbii lɛ miitɔ̃ Yehowa nɔ, ejaakɛ amɛmiiye loo ni emli lá fɛɛ tsereko.” Saul here nɔ ekɛɛ, “Nyɛnɔkwayeli faaa! Nyɛkokloa tɛ kpeteŋkple nyɛbahãa mi yɛ biɛ!”

34 Saul tee ewiemɔ lɛ nɔ ni ekɛɛ akɛ, “Nyɛgbɛa nyɛshwãa maŋbii lɛ ateŋ, ni nyɛkɛa amɛ akɛ, ‘Mɔ fɛɛ mɔ kɛ etsina loo etoo lɛ aba ni ebagbe lɛ yɛ biɛ ni eye, shi akaye loo lɛ be mli ni emli lá fɛɛ tsereko koni nyɛkɛmiitɔ̃ Yehowa nɔ.’ ” No hewɔ lɛ, maŋbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ mɔ etsina kɛba, nakai nyɔɔŋ lɛ mli nɔŋŋ ni amɛbagbegbee kooloi lɛ yɛ jɛi.

35 Ni Saul mã afɔleshãa latɛ yɛ jɛi ehã Yehowa. No ji klɛŋklɛŋ afɔleshãa latɛ ni Saul mã ehã Yehowa.

36 Enɛ sɛɛ ni Saul kɛɛ ewebii lɛ akɛ, “Nyɛhãa wɔyaa koni wɔyatuaa Filistibii lɛ nyɔɔŋ koni wɔgbe amɛ kɛyashi jetsɛremɔ wɛlɛŋŋ; ni wɔkashi amɛteŋ hiɛkãalɔ kome nɛkɛ.” Maŋbii lɛ here nɔ akɛ, “Bɔ ni oookɛɛ.” Shi osɔfo lɛ hu kɛɛ akɛ, “Nyɛhãa wɔbia Nyɔŋmɔ nii dã.”

37 Enɛ hewɔ lɛ, Saul bi Nyɔŋmɔ nii ekɛɛ, “Miyatua Filistibii lɛ lo? Obaahã Israel aye amɛnɔ kunim lo?” Shi Nyɔŋmɔ hãaa Saul hetoo nakai gbi lɛ.

38 No hewɔ lɛ, Saul tsu atsɛ maŋ onukpai lɛ fɛɛ abahã lɛ, ni ekɛɛ amɛ akɛ, “Nyɛbaa ni nyɛbataoa mli akɛ nyɛaana he ni ajɛ afee esha ni ebaje kpo ŋmɛnɛ nɛɛ lo?

39 Mina Yehowa, Israel yiwalaherelɔ lɛ, kɛji mibi Yonatan tete ni fee esha nɛɛ lɛ ja egbo.” Shi tabilɔi lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko hãaa hetoo.

40 Kɛkɛ ni Saul kɛɛ Israelbii lɛ akɛ, “Nyɛ fɛɛ nyɛbaaye afã kome, ni mi kɛ mibi Yonatan hu baaye afã kome.” Maŋbii lɛ kɛɛ Saul akɛ, “Bɔ ni oookɛɛ.”

41 Kɛkɛ ni Saul kɛɛ akɛ, “Ao! Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ, mɛɛba ni ŋmɛnɛ gbi nɛɛ lɛ ohãaa otsulɔ hetoo? Kɛji esha lɛ mi, loo mibi Yonatan ni fee lɛ, hã Urim atsɔ̃ɔ; shi kɛji owebii Israelbii lɛ ateŋ ajɛ ni afee esha lɛ, no lɛ hã Tumim atsɔ̃ɔ.” Oshiki lɛ gbee Saul kɛ Yonatan nɔ, ni maŋbii lɛ ahe je mli.

42 Kɛkɛ ni Saul kɛɛ akɛ, “Nyɛfɔ̃a oshiki lɛ yɛ mi kɛ mibi Yonatan nɔ.”

43 Kɛkɛ ni Saul kɛɛ Yonatan akɛ, “Gbaa mi nɔ pɔtɛɛ ni ofee lɛ.” Yonatan gba Saul sane lɛ ekɛɛ, “Mikɛ tso ko ni mihiɛ sa wo fioo, ni mikɛsa minaa. Naa mi, mifee kralo, abaanyɛ agbe mi.”

44 Saul to he ekɛɛ, “Kɛji mihãaa ogbo fii, Yonatan, no lɛ Nyɔŋmɔ agbe mi, ni egbe mi ekoŋŋ.”

45 Shi maŋbii lɛ kɛɛ Saul akɛ, “Yonatan baagbo lo? Lɛ mɔ ni eye kunim kpeteŋkple nɛkɛ nɛɛ ehã Israel lɛ? Akaba mli nakai! Wɔna Yehowa akɛ Yonatan yiteŋ tsɔi kome nɛkɛ efaŋ egbeŋ shi, ejaakɛ Nyɔŋmɔ ni kɛ lɛ tsu nɔ ni etsu ŋmɛnɛ nɛɛ lɛ.” Biɛ tsɔ̃ ni maŋbii lɛ here Yonatan yiwala kɛje gbele mli.

46 Enɛ sɛɛ lɛ Saul fɔ̃ɔ Filistibii lɛ asɛɛnyiɛmɔ; ni Filistibii lɛ ku amɛsɛɛ amɛtee amɛ diɛŋtsɛ amɛshikpɔji lɛ anɔ.


Saul maŋtsɛyeli kɛ eŋa kɛ ebii lɛ

47 Be ni Saul batsɔ̃ Israel maŋtsɛ lɛ, ekɛ Israel henyɛlɔi fɛɛ ni ebɔle Israel kɛkpe lɛ wu. Ekɛ Moabbii lɛ kɛ Amonbii lɛ kɛ Edombii lɛ kɛ Zoba maŋtsɛmɛi lɛ kɛ Filistibii lɛ fɛɛ wuwuu tai. Ni he fɛɛ he ni Saul tsɔ̃ɔ lɛ eyeɔ kunim.

48 Saul fee ekãa jogbaŋŋ ni ekɛye Amalekbii lɛ anɔ kunim ni ekɛhere Israelbii lɛ yɛ mɛi ni batuaa amɛ kɛbahaa amɛnii lɛ adɛŋ.

49 Saul musuŋ bihii lɛ ji Yonatan kɛ Ishvi kɛ Malkishua; ni ebiyei enyɔ lɛ hu agbɛii ji Merab, onukpa lɛ, kɛ Mikal ni ji gbekɛ lɛ.

50 Saul ŋa lɛ gbɛi ji Ahinoam, Ahimaaz biyoo lɛ. Etatsɛ nukpa fe fɛɛ ji Abner. Saul tsɛkwɛ Ner bi ji lɛ.

51 Saul tsɛ Kish kɛ Abner hu tsɛ Ner lɛ Abiel bihii ji amɛ.

52 Saul yinɔ fɛɛ lɛ, Israelbii kɛ Filistibii ateŋ ejɔɔɔ kɛ taitai ni naa wa sɔŋŋ. Ni no hewɔ lɛ, kɛji Saul na nuu hiɛwalɔ loo kãkãlɔ pɛ, eŋɔ lɛ efata tabilɔi ni buɔ ehe lɛ ahe.

Bible in Ga Language © Bible Society of Ghana, 2020.

Bible Society of Ghana
ကြှနျုပျတို့နောကျလိုကျပါ:



ကြော်ငြာတွေ