Májiye 22 - Kwatay (Kuwaataay)Beekolofanee bite keeruwee ku bite búfos bu ( Luk 14.15-24 ) 1 Yesu n'asooñ áhaminiin akolofan. N'aaniin: 2 —Iye i Jáyi jite Atambatun jeemo fu. Ake áyi añunañun tu búfos bite añi oone. 3 N'aboñ eroka yeene aaniin kanaban keeruwee ku buñoofo bu. Bare keeruwee ku ni kateñeko bibin. 4 N'asooñ aboñ bakaake eroka aaniin: «Arija arienam k'iruwe ku buñoofo bu bifaraa. Kúyond kúuma kumootee, ni saasu sunuk séeyoŋgie su. Afaree fe, kabin bite búfos bu!» 5 Bare keeruwee ku ni káhin kite bókoiit. Ni kaja bakaake ti hitaaŋaat, bakaaku kájula. 6 Bakaaku ni kajok eroka i káhihinoor, abe ni kayooliin. 7 Áyi u n'ayiŋat abin ahooj bib. N'aboñ esulaan yeene keeja keeyool bokonda fe kéemiñe ku eroka yeene, abe ni kásuf hikinu hooniin. 8 Ahaban, n'aane eroka yeene bakaaku: «Afaree fe bija buñoofo, bare k'iruwe ku kajarut yéeni karuwiee. 9 Hahiyu arija ti sifiñjan su, abe n'ariruw buñoofo k'ariyak ku fe kajuku.» 10 Náami eroka i keeja tu búhuhu bu, abe ni karuw ki kajuke ku fe, keejake ku bija yooŋ kéenafute ku, esaal i esooñen n'ehooj bib ni bakan. 11 «Áyi u n'ayooso kaanuku éehamin ni kéeyemie ku toko, n'aŋandan ake eesiimeit wañ wute bija tu búfos. 12 N'aano: “Óom, buŋ b'á̱hine fu á̱ayoosein diye t'a̱siimeit wañ wute búfos?” Bare áyin u ásafinut. 13 Náami áyi u eeene eroka i: “Arikobo sumoŋu nu wuwot, abe n'árifiiteno tíyaŋ t'ébaani i; o kayiyu toko, abe n'atakooro wuŋaan iŋi kayiŋat taŋ.”» 14 Yesu n'áwutiyen aane: —Keehooje-hooj karuwee fu, bare keefamut kajifanee fu. Búhal bu ( Mark 12.13-17 ; Luk 20.20-26 ) 15 *Efarisiyeŋ i ni kaja kajamoor keejuk naane kaja i káhinu man ni kabuut Yesu. 16 Ni kaboñ te o bakaake t'eriboora yeeniin, ni bakaake ti kéesiiŋooreina ku *n'Erod. Kareeŋ ni kaane Yesu: —Ámuse u, írimoomi kaanuku awe an ite bifeeneŋ, abe aŋ'a̱liiken ésuk i múniyo mu ti bítim bite Atambatun. Á̱koleyiit yooŋ an fe, ábuki á̱anaariit man an onde an ómbokun man yooŋ. 17 A̱sok uni fee buŋ b'a̱yinoore tu bonde: uf'újaam *áyi ómbokun eeemo u Rom búhal, n'uŋ'útin *t'Eluwa yite Moyis, man yooŋ bayi? 18 Bare Yesu ámoomi biyinoor booniin beejakut bu. N'aaniin: —Ñatuuk ñondu! Íñje a ariŋes fee kabuutu? 19 Áriwufooram fee érirem ti sinsi sísikee t'ajaamee búhal bu. Ni káyitino efeeneŋ. 20 Náami Yesu eeeniin: —Buhooŋu bonde t'érirem i bite bu aañ, nu huruwu hu? 21 Ni kaano: —Áyi ómbokun eeemo u Rom. Náami Yesu eeeniin: —Yooh! Kame arijaam áyi ómbokun eeemo u Rom buroon b'akino bu, Atambatun yooŋ buroon boone. 22 Hi kajame hu bondu, ni kátumb fu kajahale naane. Ni kawaso keeja. Yesu n'awaare ti bíriteina bite t'eket i ( Mark 12.18-27 ; Luk 20.27-40 ) 23 Hunak hondu hoho, bakaake *t'Esaduseyeŋ i ni kabin kajuk Yesu. (Boko kaamo fu kiŋki kaane keekete ku karoŋut birito.) Ni kákandijeno kaano: 24 —Ámuse u, *Moyis akiñjakiñj t'Eluwa i aane: «Ániine eesee af'aket t'abajut añi, at'o awarawar kasayi anaare u keebaj biñi, t'áami hahiyu bakate ku at'o eekete u.» 25 Náami bare abajeebaj t'uni bakati kaamo hutok ni bákasuba. Aneemak u n'asa, abe n'aket ti kabajut añi. Náami anaar'o eeseño t'at'o. 26 Ásooboriyan u n'áhaajiyan u yooŋ mo mifeeneŋ mu, ni kaket yooŋ, bija t'atoken u ni bákasuba. 27 Kaketa kahaban, anaare u yooŋ n'aket. 28 Makamu kareyi fe hutok ni bákasuba ku kasaosa, hunak hite bíriteina bu t'eket i, o káyemi ite u aañ tu boko? 29 Yesu n'aaniin: —Árijuuma fu, ábuki árimeyiit *Míkiñjin mu, árimeyiit yooŋ sembe site Atambatun. 30 Keekete ku ifi káritein, háyine hu iti kasa, haare hu yooŋ iti kaseño, bare buroŋ booniin káyemi naane bite emalaka i keeemo ku t'etiir. 31 Hite bíriteina bite keekete ku, kame arijaŋgeit b'Atambatun asokuun bu? Aanaan: 32 «Íñj'eemo fu Atambatun ite *Aburaham, *n'Isak, ni *Sakob.» Atambatun, akina Atambatun ite keeroŋe ku, bija ni keeenee ku boko kakete fe, ábuki buroŋ bu t'éketiit ti biraane fu. 33 Hi hahooja hu hijame hu bondu, ni kátumb fu kajahale naane tu buroon b'aliikeniin bu. Eluwa yeehaŋe i fe ( Mark 12.28-34 ; Luk 10.25-28 ) 34 *H'Efarisiyeŋ i kajame hu kaanuku Yesu akulakul *Esaduseyeŋ i ti báhamin bu, ni kakuukanooro keeja te o. 35 Ake tu boko, akina *ámuse ite Eluwa yite Moyis, n'ámaŋi kabuutu Yesu. N'aano: 36 —Ámuse u, tu suluwa su fe, yiin ehaŋe fu? 37 Yesu n'aano: —«A̱warawar kámaŋi Atemit Atambatun úuwe á̱habanein: t'eholi, ti yaan yúuwe, ni ti kaayinoor kúuwe.» 38 Yende yeemo fu eluwa étiyar i yeehaŋe i fe. 39 Ésooboriyan i yeenokoore naane yo yende: «A̱warawar kámaŋi áwiyi húŋgowulan naane á̱maŋie i hikawi.» 40 *B'Eluwa yite Moyis esoke bu, bija *eyiŋana yite Atambatun fe beemo fu tu suluwa súsuba sonde. Afakana u ahaŋahaŋ Dafit ( Mark 12.35-37 ; Luk 20.41-44 ) 41 Naane aamo i *Efarisiyeŋ i bokondu ti kakuukanooree, Yesu n'ákandijeniin bonde: 42 —Buŋ b'arisoke *t'Afakana u? Akina ite tu noota nite aañ? Ni kaano: —Ite tu noota nite *Dafit. 43 Yesu n'aaniin: —Buŋ b'aamo fu Dafit, Búwejet Beenabe bu bitiŋgotiŋg ayak abin áami aŋ'aano «Anahaan u»? Ábuki fu Dafit aanaan: 44 «Atemit aanaan Anahaan úuma: “A̱riiko inde *baatosam ayak abin áami ikalaa enatoora íiwe tuus, awe á̱ayemi áyi u.”» 45 «Náami Dafit af'aja ayak abin áami aŋ'aano “Anahaan u”, buŋ b'Afakana u ayino fu kasooñu áyemi añio?» 46 Mayet afeeneŋ tu boko áyinio kásafin hirim hifeeneŋ. Áfiitin tu hunak hondu, an aŋkut akañen kákandijeno bike. |
© 1999, Wycliffe Bible Translators, Inc. All rights reserved.
Wycliffe Global Alliance