S. Mat 21 - Šéiti Vangejlelj𝑒 si Matéu 1869 (Kalabria)

Krie XXI.

¹ E kûr u‐kjásetin Džerusalêm, e érθetin Betfâdže rrêz maljit e Ulínjevet: aχíera Džesúi dergói di δišípulje,

² Tue θẽn atire: Étseni te katundi, tše ju rrî perpara, e mbiátu gjẽni nje gaiδure ljiδur, e nje pulâr me té: po tše e sgjíδešit, sílneje mua:

³ E nde ndonjé ju θefte gjê, θúani se Zoti kâ bezônje per ta: e mbiátu i dergón.

⁴ Gjiθ kejó kje, se te beχej e θẽna e profétit, tše θot:

⁵ Θúani se biljes Siónes: Ši rregji it te vién i but, e kaljúar mbi nje gaiδure, e nje pulâr bîr gaiδúrie nen barreš.

⁶ E vatur δišípuljit bẽ̂n si i porsiti Džesúi.

⁷ E súaltin gaiδuren, e pularin: e vûn mbi atá te véšurat e tire, e u‐ulje siper atire.

⁸ E mê te šûmet gjinde štrúan te véšurat e tire te uδa: e te tiére prísejen dega ka árvuret, e i štrojen te uδa:

⁹ Gjíndete prana tše vejen perpara, e atá tše vejen prapa, θerrísien, tue θẽn: Osanna te birit Daviδit: bekúar i árδuri nd’ émerit Tinzoti: osanna nde mê te ljartat.

¹⁰ E si χiri aí Džerusalêm, u‐tund gjiθ χora, tue θẽn: Kuš ê kî?

¹¹ E gjindet θojen: Kî ê Džesúi profeti ka Nádzaret i Galilês.

¹² E χiri Džesúi te kjiša e Tinzoti, e ndzúar jašte gjiθ atá tše šísien e biéjen te kjiša; e štrušeljarti tríesat e atire tše nderrojen turrés, e θronet e atire tše šísien pelumbat:

¹³ E θot atire: U‐škrua: Špia ime kâ te θerritet špî parkaljésmie: e ju e bêt nje grut latrunše.

¹⁴ E ju‐kjásetin te verber, e šankatra te kjiša: e i šerói.

¹⁵ E pâr krerat e príftravet, e Skribrat merákuljit tše aí beri, e kriaturet tše θerrísien te kjiša, e tše θojen: Osanna te birit Daviδit: u‐lastimistin,

¹⁶ E θân atîje: Gjegjen tše θôn kta? E Džesúi θot atire: Eχ. Nẽng δiavastit ndonje χêr: Se ka grika e diáljeravet eδé atíreve tše pîn sis pate bẽn láuda?

¹⁷ E ljẽn atá, dúal jašt χores, e vate Betanî: e atié škoi naten.

¹⁸ Menatet pra priérur te χora, ndíeti û.

¹⁹ E pâr nje fik mbi uδen, vate mbi até: e nẽng gjet tek aí mosse fiéta vetem, e θa atîje: Mos u‐ljefte mê ka ti frut per gjiθmôn: e fiku u‐θâ mbiátu.

²⁰ E pâr δišípuljit, u‐mērostin, tue θẽn: Si u‐θâ gjiθnjeχêr fiku?

²¹ E pergjegjur Džesúi, θa atire: Per vertét ju θom, se nde pâšit bes, e mos mbéteši te rrejírtur, bẽni jo vetem kté te fikut, po eδé nde i θefši ktîje malji, Mirr, e štiru te déiti, kâ te jêt.

²² E gjiθ ató šurbise tše ljipšit nde te parkaljésurit tue passur bes, i kini.

²³ E si erθ aí nde kjiše, ju‐kjastin atîje tše mesoneje krerat e príftravet, e piékjet’ e gjíndies, tue θẽn: Me tše putîr bẽn kto šurbise? E kuš te δa ket putîr?

²⁴ E pergjegjur Džesúi, θa atire: Ju píenje eδé ú nje fiâlje: tše nde ju me θefšit, eδé ú ju θom me tše putîr bẽnje kto šurbise.

²⁵ Pakzimi i Janjit kâ iš? ka kjíela, o ka njérezit? E atá fóljien nde per ta, tue θẽn:

²⁶ Nde θefšim, ka kjíela, aí na θot: Pertsé nẽng i pátetit bes? Nde pra θefšim, ka njérezit, i trẽ́mbemi gjíndies: pse gjiθ kišen Janjin si profét.

²⁷ E atá pergjegjur Džesúit, θân: Nẽng e dimi. E aí θa atire: Ú mẽngu ju θom me tše putîr bẽnje kto šurbise.

²⁸ Pra tše ju duket juve? Nje njerî kiš di bilje, e tue kjasur te parit, i θa: Bîr, ets sot, šurbé te vrešta ime.

²⁹ E aí pergjegjur, θa: Nẽng dua. E pestana, metanosur, vate.

³⁰ E tue kjasur te jetri, θa eδé aštú. E aí pergjegjur, θa: Ú vete, Zot, e nẽng vate.

³¹ Tsilji nde te di beri veljemen e te jatit? Θôn atîje: I pari. Θot atire Džesúi: Per vertét ju θom, se gabeljotrat e grât turperúame vên perpara juše te rregjería e Tinzoti.

³² Pse erθ per ju Janji te uδa e dréites, e ẽng e pátetit bes. Gabeljotrat prana e grât e ljiga e paten bes: e ju tue pâr nẽng nderrúat pestana trû, sa te kíšiet bes.

³³ Gjégjeni njater perralez: Iš nje njerî kreišpije, tše kiš vẽn nje vrešt, e rreθ asâje vû nje garθe, e skavarti tek ajó nje tîn, e stisi nje tûrre, e ja δa atire tše šurbejen te δeu, e vate largu atêje.

³⁴ Kûr prana u‐kjas moti frútevet, dergói šerbetoret e tîje te atá tše šurbejen te petku, se te mbjíδejen frutet e tîje.

³⁵ E atá tše šurbéjen te petku, mârr šerbetoret, ke rráχetin, ke vrân, ke e parramartin me gûr.

³⁶ Papâ dergói te tiêr šerbetôr mê šûm se te paret, e bẽ̂n atire eδé aštú.

³⁷ Pestana pra dergói tek atá te birin e tîje, tue θẽn: Birit tim i kjélenjen ndêr.

³⁸ E atá tše šurbejen te petku, pâr te birin, θân nder ta: Kî ešt rreδa, ngani, e vrasmi, e mbânjemi na petkun tše i nget atîje.

³⁹ E mârr até e štûn jašt vréštese, e e vrân.

⁴⁰ Andái kûr te vĩnje i zoti vréštese, tše i bẽn atire tše šurbejen te δeu?

⁴¹ Θôn atîje: Te ljíkjete ljik bẽn e vdesen: e vrešten e jep te tiérve, tše ti japen frutet nde motete tire.

⁴² Θot atire Džesúi: Nẽng δiavastit ndonje χêr te te Škrúamet: Gurin, tše štûn menjân atá tše stísejen, kî u‐bê per krie gonéie. Ka Inzót u‐bê kî, e ešt merakul te sît tane?

⁴³ Pre kte ju θom, se vién e mârr juve rregjería e Tinzoti, e i jipet gjíndies tše vién e bẽn frutet e sâje.

⁴⁴ E aí tše bie mbi ket gûr, tšakmiset: e até mbi ke bie, e bẽn piéχ.

⁴⁵ E po tše gjékjetin krerat e príftravet, e Fariserat perrálezit e tîje, njoχtin se aí θot per ta.

⁴⁶ E si kerkojen te zejen, u‐trẽ́mbetin gjíndevet: pse e kišen si profét.