“I te taimi tēnā, ko te Mālō o te lagi ka fakatuha vēnei. Nae i ei ni tautiti e toka hefulu na kave a lātou lāmepa ma olo ki fafo ke fakafeiloaki ki te tama fakaipoipo.
Ma ia koutou lele nahe kāmata oi lea vē tētahi ki tētahi, ‘ko Apelaamo he tupuna e o ki mātou’; auā e lea atu au ki a te koutou, e mafai e te Atua oi fakaliu tino nā fatu iēnei ke fai ma lāpuna o Apelaamo.
Oi kalaga atu ai vē, ‘Toku tamana e, Apelaamo! Alofa mai ko. Uga mai ko ia Lahalo ke lolō tona muamuālima ki ni vai, ma fakamālū ake ai toku laulaufaiva, auā ko au nei kua tīgāina i te mumū o te afi tēnei!’
“Kikila fakalelei la pe lagona vēhea e koutou te kupu; auā ko nā tino kua i ei ni mea ka toe fōki ki ei iētahi mea, kae ko nā tino e hēai ni mea ka kave kehe mai ia te ki lātou ke pa lava ki he tamāmea e manatu ki lātou e ia te ki lātou.”
Ko te folafolaga a te Atua e uiga ki te nuku e maua ai e ki tātou te malōlōga, e i ei pea lava. E tatau la ki tātou ke fakaeteete, nā he tino o koutou e hē ia mauagia te malōlōga kua folafola mai.
Kikila, ko nā tino o Hātani, nā tino talapepelo e lea ko ki lātou ni Iutaia kae e hē ni Iutaia; ka kō kaumaia ki lātou ke tōtutuli pūnonou ki mua o outou vae. Ka iloa uma e ki lātou ko au e alofa atu ki a te koutou.