Kae i te kitea atuga e nā nofolihi te ataliki, oi lea vē ai tētahi ki tētahi, ‘Ko te ataliki tēnei o te tino e o ia te tōvine. Ōmai tātou olo oi tāmate kae kave mo ki tātou tona tofi i te fenua o tona tamana!’
Kae ko au e lea atu nei ki a te koutou: nahe tauia e koutou he mea kino a he tino na fai ki a te koutou. Kāfai tō pakōkō taumatau e po e he tino, liliu ki ei tētahi pakōkō.
Oi lea vē mai ai, ‘Ko te Atua o nā tupuna o ki tātou, kua ia filifiliagia koe ke kē iloa te mea e fofou ia ki ei, ke kē kitea tana Kaukauna āmiotonu, ma ke kē lagona tona lava leo e tautala atu ki a te koe.
Na kua i ei nei he pelofeta e hēki fakahāuā ki ei outou tupuna? Na ki lātou tāmatea nā kavefekau a te Atua iē na ki lātou folafola maia i nā aho kua loa, te haele mai o tana Kaukauna āmiotonu. Kae nei, kua fakalatagia ma tāmate e koutou.
Ko te vāega o te tuhituhiga paia nae faitau e te eunuka, e vēnei: “E vē he māmoe e kave ke tāmate; e vē he punuamāmoe e fakalologo i te taimi e hele ai ona fulufulu; e hēki vaivaia lele.
E fofou koutou ki nā mea, kae e hē mafai ke maua e koutou, oi kua oho ai he manatu kua fia tāmate tino; e naunau lahi koutou ki ni mea kae e hē mafai ke maua e koutou, oi fakavāvā ai koutou ma tauaimiha. E hē maua e koutou nā mea e fofou koutou ki ei auā ko koutou e hē gogō atu ki te Atua.
E vē oi lea mai te tuhituhiga paia, “E faigatā lele nā tino lelei ke fakaolagia; he ā nei la te ka pa ki ei nā tino agahala ma hē talitonu ki te Atua?”