37 Isõs cieʹlǩi suʹnne: «Ton leäk suu vuäinnam, da son lij tõt, koiʹn ton ååʹn säärnak.»
Isõs cieʹlǩi suʹnne: «Tõt leäm mon. Son maainast tuin.»
Jõs ǩii haaʹlad tuejjeed mäʹhtt Vuâsppåʹd tätt, son kâʹl vuâmmaš, lij-a tät mättʼtõs Vuâsppååʹdest avi mainstam-a mon jiõččan mieʹldd.
Nuʹt son cieʹlǩi: «Šurr, mon ååskam»; da son kåʹmrdeeʹl moʹlidvõõʹsti suu.