34 Farisõõzz vaʹsttee suʹnne da cieʹlǩǩe: «Ton leäk rieʹǩǩest šõddâm ooumaž. Ton-ǥo täʹst äälǥčiǩ miʹjjid mättʼted?» Da sij vuâjte suu åålǥas.
Jueʹǩǩkaž, koon Eččam muʹnne oudd, puätt muu årrsan, jiõm-ǥa jåårǥlââʹtt meädda ni ǩeän, kååʹtt årrsan puätt.
Tij tuejjeʹped eeʹjjed tuâjaid.» Sij cieʹlǩǩe suʹnne: «Mij jeäʹp leäkku vieʹncteʹmes päärna; meeʹst lij õhtt Eʹčč, Vuâsppåʹd.»
Da suu mättʼtõspäärna kõʹčče suʹst: «Rabbi, ǩii tuejjii rieʹǩǩ, ååum jiõčč avi suu puärraz, što son õõlǥi šõddâd čââʹlmteʹmmen?»
Nääiʹt suäna cieʹlǩǩe, ko suäna põʹlle juudlažniiʹǩǩin. Ko juudlažneeʹǩǩ leʹjje suåppâm kõskkneez, što tõt, ǩii ååskai suu Isõssân Kristõssân, õõlǥi räʹtǩǩeed ceerkvest.
Da Isõs kuuli, što sij leʹjje vuâjtam suu åålǥas; da ko son vuõiʹni suu, son cieʹlǩi suʹnne: «Ååskak-a ton Vuâsppååʹd Pärnna?»
Da måtam farisõõzz, kook leʹjje tõʹst ââlda, cieʹlǩǩe suʹnne: «Leäʹp-a mij še čââʹlmteeʹm?»