13 De sij viʹǩǩe suu, kååʹtt ouddâl leäi leämmaž čââʹlmtem, farisõõzzi årra.
Jõnnpaapp da farisõõzz leʹjje mieʹrrääm, što ǩii tiõʹđi, koʹst Isõs leäi, õõlǥi ceäʹlǩǩed, koʹst son lij, ko sij tattu väʹldded suu ǩidd.
De farisõõzz cieʹlǩǩe kõskkneez: «Vueiʹnnveʹted-a? Ij täʹst ni mii šõõdd. Puk maaiʹlm orčč suu mieʹldd.»
Tõn diõtt še määŋgas juudlaž vueiʹvvoummu oskku Isõʹsse, leša farisõõzzi diõtt sij jiâ tuõsttâm tobdsted, ko siʹjjid leʹčče rätkkam ceerkvest.
Sij kõʹčče: «Koʹst son ååʹn lij?» «Jiõm mon tieʹđ», ååum vaʹsttii.
Tõt peiʹvv, kuäʹss Isõs raaji muâil da pueʹrii čââʹlmteʹmes åumma, leäi prääʹzneǩ.