37 Kâʹl mon teâđam, što tij leäʹped Aabrahaam päärna da juʹrddveʹted muu kåʹdded, ko jeäʹped seän, mâiʹd mon säärnam.
Juudlažneeʹǩǩ noʹrre eʹpet ǩieʹđjid suu čâʹcǩǩem diõtt.
Tõn peeiʹv rääʹjest sij raajdõʹtte kåʹdded Isõõzz.
Mäʹhtt tij vuäitčid åskkad, ko väʹlddveʹted ciist kueiʹmm kueiʹmsteed, leša jeäʹped ooʒʒ tõn ciist, kååʹtt puätt pâi Vuâsppååʹdest.
Mâŋŋa Isõs jooʹđi pirr Galileast. Tâʹl son ij tättam jååʹtted Juudeast, ko juudlažneeʹǩǩ oʹcce suu kåʹddem diõtt.
Ij-a Moʹssai ouddam tiʹjjid lääʹjj? Da ni ǩii teeʹst ij lääʹjj teeuʹd. Mõõzz juʹrddveʹted muu kåʹdded?»
De måtam jerusaaʹlemneeʹǩǩ cieʹlǩǩe: «Ij-ǥo tät leäkku tõt, koon sij juʹrdde kåʹdded?
Sij vaʹsttee suʹnne: «Mij leäʹp Aabrahaam rooddâst jeäʹp-ǥa leäkku ni kuäʹss leämmaž ni ǩeän vääʹld vueʹlnn. Mõõzz šât ton ceälkak: ’Tij piâssveʹted luõvâs’?»
Mõõn diõtt tij jeäʹped fiʹtte muu mainnâz? Tõn diõtt ko tij jeäʹped seän kulddled, mâiʹd mon ceälkam.
Tij eʹččed Aabraham rämmšõõđi tõʹst, ko son šõõddi vueiʹnned muu peeiʹv, da son vuõiʹni tõn da rämmši.»
Juudlažneeʹǩǩ noʹrre tâʹl ǩieʹđjid da juʹrdde čâʹcǩǩed suu, leša Isõs peittlõõđi da vuõʹlji ceerkvest meädda.
Sij tattu ǩeeuʹseed suu, što vuäitče suu viârtõõllâd. Tâʹl Isõs kåʹmrdi vuâlas da ǩeeʹrjti suõrmines jânnma.