14 Isõs cieʹlǩi siʹjjid: «Håʹt mon tuõđštam jijstan, tuõđštõssam lij tuõtt, tâʹl mon teâđam, koʹst mon leäm puättam da koozz mõõnam, leša tij jeäʹped tõn tieʹđ.
Nuʹt mäʹhtt Eʹčč tåbdd muu, toobdam mon Eččan; da mon ooudam jiõggan saauʒi ooudâst.
mõõzz tij tâʹl ceäʹlǩǩveʹted tõõzz, koon Vuâsppåʹd lij pââʹzztam da vuõlttääm maaiʹlme: ’Ton viggtak Vuâsppååʹd’, tõn diõtt, što mon sarnnum: ’Mon leäm Vuâsppååʹd Päʹrnn’?
Da Isõs tiõʹđi, što son leäi vuäǯǯam puk vääʹld Eʹjstes. Son tiõʹđi, što leäi puättam Vuâsppååʹd åʹrnn, da tiõʹđi, što mâânn väʹst Vuâsppååʹd årra.
Jiõk-a ton ååsk, što mon leäm Eeʹjjest da Eʹčč lij muʹst? Jiõm mon maainâst jiõččan jurddjään, leša Eʹčč lij muʹst da reâugg muu pääiʹǩ.
Mon vuõʹlǧǧem Eeʹjj åʹrnn da puõʹttem maaiʹlme. Ååʹn kuâđam maaiʹlm da mõõnam väʹst Eččan årra.»
Mon iʹlmmtam siʹjjid saaǥǥ, koon uʹvddiǩ muʹnne, da sij vaʹldde tõn vuâstta. Sij teäʹtte, što leäm tuõđi puättam tuu åʹrnn, da sij åskka, što ton leäk muu vuõlttääm.
Tâʹl Pilatõs kõõjji: «Ton šât tâʹl leäk kâʹl koonǥõs?» Isõs vaʹsttii: «Jiõčč âiʹdde cieʹlǩǩiǩ muu koonǥõssân. Mon šõʹddem da puõʹttem maaiʹlme tuõđšvuõđ peäʹlest mainstem diõtt. Jueʹǩǩkaž, kååʹtt lij tuõđšvuõđâst, kooll muu jiõnnan.»
Jõs mon jiõčč tuõđštam jiõččan peäʹlnn, ij muu tuõđštõs tuõʹlle.
Isõs vaʹsttii: «Jõs Vuâsppåʹd leʹčči tij Eʹččed, tij räʹǩsteʹččid muu, tõn diõtt ko mon leäm puättam Vuâsppååʹd åʹrnn. Jiõm mon leäkku puättam jiõččan täättast, leša son lij muu vuõlttääm.