36 Mii tät sääʹnn lij, koon son cieʹlǩi: ’Tij ooccveʹted muu jeäʹped-ǥa kaaun’, da: ’Jeäʹped-ǥa vueiʹt pueʹtted tåk, koʹst mon leäm’.»
Narod vaʹsttii suʹnne: «Mij leäʹp lääʹjjest kuullâm, što Kristõs jeäll âʹǩǩpââjas; mäʹhtt šât ton ceälkak, što Oummu Päʹrnn âlgg pââʹjded? Ǩii lij tõt Oummu Päʹrnn?»
Rääʹǩǩes päärna, leäm tijvuiʹm veâl siõmmna ääiʹj. Tij ooccveʹted muu, leša ceälkam tiʹjjid seämmanalla ko juudlažniiʹǩǩid: tij jeäʹped vueiʹt pueʹtted tåk, koozz mon mõõnam.
Nikodeemus kõõjji: «Mäʹhtt vuäitt vuäʹmm ooumaž oʹđđest šõddâd? Ij son vueiʹt mõõnnâd jieʹnnes vuõʹbdde da nuuʹbb vuâra šõddâd.»
Nikodeemus vaʹsttii da kõõjji suʹst: «Mäʹhtt tõt vuäitt leeʹd nuʹt?»
Juudlažneeʹǩǩ aʹlǧǧe päʹnneed Isõõzz vuâstta, ko son cieʹlǩi: «Mon leäm leiʹbb, kååʹtt lij puättam ââʹlmest vuâlas».
Juudlažneeʹǩǩ aʹlǧǧe reeidčõõttâd kõskkneez: «Mäʹhtt son vuäitt uʹvdded rååʹppes miʹjjid poorrâm diõtt?»
Määŋgas suu mättʼtõspäärnain cieʹlǩǩe, täiʹd saaʹnid ko kuʹlle: «Tät lij čuuʹt kõrr maainâs.»
Tâʹl tij ooccveʹted muu jeäʹped-ǥa kaaun, jeäʹped-ǥa vueiʹt pueʹtted tåk, koʹst mon leäm.»
Eʹpet Isõs cieʹlǩi siʹjjid: «Mon mõõnam meädda, da tij ooccveʹted muu, leša jääʹmmveʹted rieʹǩǩeed diõtt. Tij jeäʹped vueiʹt pueʹtted tåk, koozz mon mõõnam.»