18 Kååʹtt jiijjâs jorddmõõžžees maainast, tõt ååcc jiijjâs ciist. Leša tõt, ǩii räukk vuõltteeʹjes ciist, tõt lij tuõđlaž ij-ǥa suʹst leäkku puästtad tuejjääm.
Leša ko Isõs kuuli tõn, son cieʹlǩi: «Ij tõt puõccmuš viiǥǥ jääʹmmʼma, leša Vuâsppååʹd ciʹstte, što Vuâsppååʹd Päʹrnn tõn pääiʹǩ čuõvvneʹčči.»
Eʹčč, čuäʹjet ciistad!» Da ââʹlmest kollʼji jiõnn: «Mon leäm čuäʹjtam cisttan, da čuäʹjtam tõn täʹst ooudâs årra še.»
Sij räʹǩste oummui uʹvddem ciist jeäʹnab ko Vuâsppååʹd ciist.
Jiõm mon ooʒʒ oummi späʹssebvuõđ.
Isõs vaʹsttii: «Jõs mon vääldčem jiõčč ciist jiõccsan, tâʹl muu cistt iʹlla ni mii. Muu Eʹčč lij tõt, kååʹtt oudd muʹnne ciist, son, ǩeäʹst tij ceäʹlǩǩveʹted: ’Son lij mij Vuâsppååʹdem’,