57 Eʹčč, kååʹtt jeäll, lij muu vuõlttääm, da suʹst mon še leäm vuäǯǯam jieʹllem. Nuʹt še tõt, kååʹtt påårr muu, jeäll âʹǩǩpââjas.
Siõmmna ääiʹj ǩeeʹjjest maaiʹlm ij teäʹnab vueiʹn muu, leša tij vueiʹnnveʹted. Ko mon jeälam, tij še vuäǯǯveʹted jieʹlled.
Isõs vaʹsttii: «Mon leäm čuâǥǥas, tuõđšvuõtt da jieʹllem; jeeʹresnalla ij ni ǩii piâzz Eeʹjj årra.
Moʹlidvââstam, što seeʹst leʹčči kõskksaž õhttsažvuõtt, nuʹt mäʹhtt ton, Eʹčč, leäk muʹst da mon tuʹst. Moʹlidvââstam, što sij še leʹčče õõutsââʹjest muännain, što maaiʹlm ååskči, što ton leäk vuõlttääm muu.
Ij Vuâsppåʹd vuõlttääm Pääʹrnes maaiʹlm suudâm diõtt, pâi tõn vääras, što maaiʹlm suu pääiʹǩ peälštõõvči.
Eʹčč lij ouddam Pärnna seämma jieʹllemuʹvddi viõǥǥ, mii suʹst jijstes lij.
«Vuâsppåʹd vuârdd, što tij åskkveʹted suu, koon Vuâsppåʹd lij vuõlttääm», Isõs vaʹsttii.
Jiõm mon puättam ââʹlmest tuejjeed mâiʹd jiõčč täättam, pâi suu täätt, kååʹtt lij muu vuõlttääm.