41 Juudlažneeʹǩǩ aʹlǧǧe päʹnneed Isõõzz vuâstta, ko son cieʹlǩi: «Mon leäm leiʹbb, kååʹtt lij puättam ââʹlmest vuâlas».
Da tät lij Evvan tuõđštõs, ko juudlažneeʹǩǩ vuõlttee Jerusaaʹlmest paappid da leeʹvilaid Evvan årra kõõččâd, ǩii son tuõđi leäi.
Vuâsppååʹd leiʹbb lij son, kååʹtt puätt vuâlas ââʹlmest da oudd maaiʹlme jieʹllem.»
Isõs vaʹsttii: «Jeäʹlled päʹnnuku.
Mon leäm jieʹllem leiʹbb.
Tät lij tõt leiʹbb, kååʹtt lij puättam ââʹlmest. Tõt lij nuuʹbbnallšem ko leiʹbb, mõõn tij eeʹjjediʹʒʒe poʹrre vieʹltkâni jääʹmmem. Kååʹtt påårr tän leeiʹb, jeäll âʹǩǩpââjas.»
Määŋgas suu mättʼtõspäärnain cieʹlǩǩe, täiʹd saaʹnid ko kuʹlle: «Tät lij čuuʹt kõrr maainâs.»
Tõn diõtt måtam Isõõzz mättʼtõspäärnain vuõʹlǧǧe meädda jiâ-ǥa teäʹnab jååttam suu mieʹldd.
Narood jooukâst reeidčõʹtte suʹst: måttmi miõlâst son leäi šiõǥǥ ooumaž, jeärrsi miõlâst son tääjti oummid.