6 Ko Isõs vuõiʹni suu liâššâm da tiõʹđi suu, što son leäi puõccâm juʹn kuuʹǩǩ ääiʹj, cieʹlǩi son suʹnne: «Täättak-a puârrned?»
Son kõõjji veâl kuälmad vuâra: «Semman, Evvan âʹlǧǧ, räʹǩstak-a muu?» Tâʹl Pietar samai täärmtõõvi, ko Isõs kuälmad vuâra kõõjji seämmanalla. «Šurr», son cieʹlǩi, «ton teâđak puk da tõn še, što mon räʹǩstam tuu.» Isõs cieʹlǩi: «Poorât muu saauʒään.
Da tåʹben leäi ååum, kååʹtt leäi puõccâm kolmmlokääuʹc eeʹǩǩed.
Puõcci vaʹsttii suʹnne: «Šurr, muʹst iʹlla ni ǩii, kååʹtt viiǥǥči muu laddu, ko čääʹcc lij koolǥtum, da mon ǥo leäm mõõnnmen, lauʹǩǩad nuʹbb tõõzz ooudbeäʹlnn muʹst.»