43 Mon leäm puättam Eččan nõõmâst, leša tij jeäʹped vääʹld muu vuâstta; ko mâka ǩii-ne nuʹbb puätt jiijjâs nõõmâst, suu tij kâʹl väʹlddveʹted vuâstta.
Isõs vaʹsttii siʹjjid: «Leäm tõn tiʹjjid ceälkkam, leša tij jeäʹped leäkku åskkam. Tuâj, mâiʹd tuejjääm Eččan nõõmâst, tuõđšte muʹst.
Eʹčč, čuäʹjet ciistad!» Da ââʹlmest kollʼji jiõnn: «Mon leäm čuäʹjtam cisttan, da čuäʹjtam tõn täʹst ooudâs årra še.»
Nuʹt lij Vuâsppåʹd maaiʹlm räʹǩstam, što uuʹdi oʹdinakai Pääʹrnes, što ij ni õhtt, kååʹtt åskk suu, jäämče, pâi vuäǯǯči jieʹlled âʹǩǩpââjas.
Toobdam seâža tiʹjjid: tij jeäʹped rääʹǩǩest Vuâsppååʹd.
Jiõm mon puättam ââʹlmest tuejjeed mâiʹd jiõčč täättam, pâi suu täätt, kååʹtt lij muu vuõlttääm.