34 Jiõm mon taarbâž ni ǩeän tuõđštõõzz, leša ceälkam tän, što tij vuäitčid vuäǯǯad kaʹjjõõzz.
Tät puk lij ǩeeʹrjtum tõn diõtt, što tij ååskčid, što Isõs lij Messias, Vuâsppååʹd Päʹrnn, da teeʹst leʹčči jieʹllem, ko åskkveʹted suu.
Leša muu peäʹlnn lij nuʹbb, da teâđam, što suu tuõđštõs lij tuõʹllʼjeei.
Jiõm mon ooʒʒ oummi späʹssebvuõđ.
Isõs vaʹsttii: «Jõs mon vääldčem jiõčč ciist jiõccsan, tâʹl muu cistt iʹlla ni mii. Muu Eʹčč lij tõt, kååʹtt oudd muʹnne ciist, son, ǩeäʹst tij ceäʹlǩǩveʹted: ’Son lij mij Vuâsppååʹdem’,