20 Eʹčč rääʹǩǩast Pääʹrn da čuäʹjat suʹnne puk, mâiʹd son jiõčč tuejjad. Son čuäʹjat Pärnnses veâl šoorbid tuâjaid, koiʹd tij vuäǯǯveʹted õõmtõõššâd.
Ij ni ǩii leäkku vuäinnam Vuâsppååʹd ni kuäʹss, pâi oʹdinakai Päʹrnn, kååʹtt lij Eeʹjj ââʹsǩest, lij Suu tieʹđtam.
Isõs cieʹlǩi siʹjjid: «Mon leäm Eččan päkkmuužž mieʹldd tuejjääm mäŋgg šiõǥǥ tuâj. Mij tõiʹn lij tõt, mõõn diõtt tij tättveʹted muu ǩieʹđjivuiʹm čõckkled?»
Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: kååʹtt åskk muu, son pâstt tuõđi tuejjeed tõn, mõõn mon še, da jeäʹnab veâl, tõn diõtt ko mon mõõnam väʹst Eččan årra.
Jiõm cieʹlǩ tiʹjjid teäʹnab kääzzǩen, tâʹl kääzzaǩ ij tieʹđ, mâiʹd suu eeʹžžed tuejjad; kååččam tiʹjjid naʹzvaanân, tâʹl leäm teâđtam tiʹjjid puk, mâiʹd leäm kuullâm Eʹjstan.
Mon leäm čõõđtam tuu siʹjjid da čõõđtam veâl še ooudâs, što sij räʹǩsteʹčče kueiʹmm kueiʹmez nuʹt še, mäʹhtt ton leäk räʹǩstam muu. Mon leäm sijvuiʹm.»
Eʹčč rääʹǩǩast Pääʹrn da lij ouddam puk suu välddses.
Seämmanalla ko Eʹčč cåunn jaaʹmjid da rääjj jieʹllʼjen, de nuʹt še Päʹrnn rääjj jieʹllʼjen, ǩeäiʹd son tätt.
Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid, što puätt äiʹǧǧ da lij juʹn puättam, kuäʹss jaaʹmi koʹlle Vuâsppååʹd Pääʹrn jiõn, da kook tõn koʹlle, vuäǯǯa jieʹlled.
Siʹjjid coounât, da sij puäʹtte åålǥas, tõk, kook liâ tuejjääm pueʹr, vuäǯǯa jieʹlled, leša tõk, kook liâ tuejjääm ǩeähn, jåuʹdde suud vuâlla.