41 Veâl määŋgas oskku Isõõzz suu jiijjâs saaǥǥi diõtt.
Ko ååʹn samarianeeʹǩǩ puõʹtte suu årra, rauʹǩǩe sij suu pääʹcced sij årra; da son paaʹʒʒi tõk kueiʹt peeivas.
Da sij cieʹlǩǩe neezzna: «Jeäʹp teäʹnab ååsk tuu saaǥǥi diõtt, ko mij jiijj leäʹp kuullâm da tieʹttep, što son tuõđi lij maaiʹlm kaʹjjeeja.»
Jiõgg rääjj jieʹllʼjen, oummu jurddjin iʹlla ni mii aauʹǩid. Sääʹn, koiʹd sarnnum tiʹjjid, liâ Jiõgg da jieʹllem.
Kääzzaǩ vaʹsttee: «Ij ni ǩii leäkku mainstam ni kuäʹss nääiʹt, mäʹhtt tät-aa ooumaž maainast.»