34 Isõs cieʹlǩi siʹjjid: «Muu porrmõššam lij tõt, što mon tuejjääm, mâiʹd vuõltteejam tätt, da teâudam tõn tuâj, koon son lij alttääm.
Mon leäm čuäʹjtam tuu čuõvvõõzzad määdd âʹlnn; leäm teuddam tuâj, koon uʹvddiǩ muʹnne.
Isõs tiõʹđi ååʹn tuâjas tiuddum. Što Pââʹss ǩeeʹrj sääʹn tuõđštõõvči, son veâl cieʹlǩi: «Muʹst čääʹʒʒ juǥstâtt.»
Isõs juuǥǥi viin da cieʹlǩi mâŋŋa: «Tõt lij tiuddum.» Suʹst vueiʹvv reepčti da son jaaʹmi.
Leša son cieʹlǩi siʹjjid: «Muʹst lij poorrâmnalla porrmõš, mâʹst tij jeäʹped tieʹđ.»
Jiõm mon vueiʹt tuejjeed ni mâiʹd jiõččan täättast. Mon suudam tõn mieʹldd, mäʹhtt Eččam ceälkk. Tõk liâ vuõiggâd, ko mon jiõm tuejjad jiõččan täätt mieʹldd, pâi suu täätt mieʹldd, kååʹtt lij muu vuõlttääm.
Leša muʹst lij jijstan ravvsab tuõđštõs ko Evvnest. Tuâj, mâiʹd Eʹčč lij ouddam muʹnne tuejjeem diõtt, tuõđšte, što Eʹčč lij muu vuõlttääm.
Vuâsppååʹd leiʹbb lij son, kååʹtt puätt vuâlas ââʹlmest da oudd maaiʹlme jieʹllem.»
Jiõm mon puättam ââʹlmest tuejjeed mâiʹd jiõčč täättam, pâi suu täätt, kååʹtt lij muu vuõlttääm.
Son, ǩii lij muu vuõlttääm, lij muiʹn; son iʹlla kuâđđam muu õhttu, ko mon pâi tuejjääm tõn, mii lij suʹnne miõl mieʹldd.»