34 Son, koon Vuâsppåʹd lij vuõlttääm, särnn Vuâsppååʹd saaʹnid, ij-ǥa Vuâsppåʹd käʹccmõõđ uʹvdded Jiõggâs.
Da Suu tiiudâsvuõđâst mij puk leäʹp vuäǯǯam äärm äärm ool.
Mon vuõlttääm tiʹjjid Vieʹǩǩteeja, tuõđšvuõđ Jiõgg, kååʹtt vuâlgg Eeʹjj åʹrnn. Son puätt da tuõđašt muʹst.
Mon säärnam tiʹjjid tuõđšvuõđ: tiʹjjid lij pueʹrab, što mon mõõnam meädda. Jõs mon jiõm mõõn, ij Vieʹǩǩteeja puäʹđ årrseed. Ko mon leäm mõõnnâm, vuõlttääm suu tij årra.
Ij Vuâsppåʹd vuõlttääm Pääʹrnes maaiʹlm suudâm diõtt, pâi tõn vääras, što maaiʹlm suu pääiʹǩ peälštõõvči.
Eʹčč lij ouddam Pärnna seämma jieʹllemuʹvddi viõǥǥ, mii suʹst jijstes lij.
Isõs vaʹsttii siʹjjid da cieʹlǩi: «Muu mättʼtõõzz jiâ leäkku muu, a suu, kååʹtt lij muu vuõlttääm.
Leša ååʹn tij tättveʹted kåʹdded muu, åumma, kååʹtt lij särnnam tiʹjjid tuõđšvuõđ, mõõn son lij kuullâm Vuâsppååʹdest. Aabraham ij tuejjääm nuʹt.
Vuâsppååʹdest šõddâm kooll, mâiʹd Vuâsppåʹd ceälkk. Tõn diõtt tij jeäʹped kuul, ko jeäʹped leäkku Vuâsppååʹdest.»