3 Isõs vaʹsttii da cieʹlǩi suʹnne: «Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tuʹnne: kååʹtt ij šõõdd oʹđđest, tõt ij vueiʹt vueiʹnned Vuâsppååʹd väʹlddkååʹdd.»
kook jeäʹla šõddâm võõrâst jiâ-ǥa vueʹǯǯ täättast, jiâ-ǥa åumma täättast, pâi Vuâsppåʹd jiõčč šõõddi siʹjjid Eʹččen.
Da čuõvv čuõvi seuʹnnjõõzzâst, leša seuʹnnjõs ij tõn fiʹttjam.
Isõs cieʹlǩi: «Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: tij vuäǯǯveʹted vueiʹnned ââʹlm ävvnem da Vuâsppååʹd aʹŋǧǧlid kaggõõttâm pââjas da luâšttõõttâm Oummu Pääʹrn ool.»
«Vuâsppåʹd lij seuʹnnjâttam sij čõõʹlmid da kõrrääm sij čâđđmeez, što sij jiâ vuäinče čõõʹlmeezvuiʹm jiâ-ǥa fiʹttjeʹčče ni mõõn jiâ-ǥa jåårǥleʹčče, da jiõm mon siʹjjid pueʹreʹče.»
Nikodeemus kõõjji: «Mäʹhtt vuäitt vuäʹmm ooumaž oʹđđest šõddâd? Ij son vueiʹt mõõnnâd jieʹnnes vuõʹbdde da nuuʹbb vuâra šõddâd.»