28 Tij leäʹped muu tuõđšteei, što mon cieʹlǩǩem: jiõm mon leäkku Kristõs, muu liâ vuõlttääm pâi suu ooudbeäʹlnn jooʹttjen.
Evvan ij ǩeâlddam tuõđšvuõđ, son tobdsti: «Mon jiõm leäkku Kristõs.»
Evvan vaʹsttii siʹjjid: «Mon leäm poostaijânnmest kollʼjeei jiõnn: ’Raajjâd Šuʹrre čuõkku!’, nuʹt mäʹhtt profeʹtt Esai lij ceälkkam.»
Sij kõʹčče suʹst da cieʹlǩǩe suʹnne: «Mõõzz tâʹl riistak, ko jiõk leäkku Kristõs jiõk-ga Eʹllj jiõk-ga profeʹtt?»
Son lij tõt, kååʹtt puätt muu mââibeäʹlnn da koon kaammikorstõõǥǥ jiõm ââʹnet čåuʹdded.»