16 Nuʹt lij Vuâsppåʹd maaiʹlm räʹǩstam, što uuʹdi oʹdinakai Pääʹrnes, što ij ni õhtt, kååʹtt åskk suu, jäämče, pâi vuäǯǯči jieʹlled âʹǩǩpââjas.
Sääʹnn šõõddi ooumžen da jeälsti mij kõõskâst. Mij vuõiʹnim suu čuõvvâdvuõđ, koon Eʹčč leäi ouddam oʹdinakai Pärnnses. Son leäi tiudd äärm da tuõđšvuõđ.
Ij ni ǩii leäkku vuäinnam Vuâsppååʹd ni kuäʹss, pâi oʹdinakai Päʹrnn, kååʹtt lij Eeʹjj ââʹsǩest, lij Suu tieʹđtam.
Nuuʹbb peeiʹv Evvan vuõiʹni, što Isõs leäi pueʹttmen suu årra. Son cieʹlǩi: «Ǩiččâd, Vuâsppååʹd lääʹbbes, kååʹtt väldd meädda maaiʹlm rieʹǩǩ!
Da mon ooudam âʹǩǩpâjjsaž jieʹllem. Sij jiâ jääʹm ni kuäʹss.
što juâkksast, kååʹtt åskk suu, leʹčči suʹst âʹǩǩpâjjsaž jieʹllem.
Tõn, kååʹtt åskk suu, jeät suudu; kååʹtt ij ååsk, lij juʹn suudum, son iʹlla åskkam Vuâsppååʹd oʹdinakai Pääʹrn nõʹmme.
Kååʹtt åskk Pääʹrn, vuäǯǯ âʹǩǩpâjjsaž jieʹllem, leša kååʹtt ij jäkktõõl Pääʹrn, tõʹst ij leäkku jieʹllem, leša son pâi pââšš Vuâsppååʹd vâjjõõzz vueʹlnn.
Eččam tätt, što jueʹǩǩkast, kååʹtt vuäinn Pääʹrn da åskk suu, lij âʹǩǩpâjjsaž jieʹllem, da mon coounam suu mââimõs peeiʹv.»