21 Isõs cieʹlǩi oʹđđest: «Rääuh tiʹjjid! Nuʹt še mäʹhtt Eʹčč lij vuõlttääm muu, vuõlttääm mon še tiʹjjid.»
Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: tõt, kååʹtt väldd vuâstta tõn, koon mon vuõlttääm, väldd vuâstta muu; kååʹtt väldd vuâstta muu, väldd vuâstta suu, kååʹtt lij muu vuõlttääm.»
Mon kuâđam tiʹjjid rääuh. Ooudam tiʹjjid jiõččan rääuh, koon maaiʹlm ij vueiʹt uʹvdded. Jeälas tij čâđđmest leäkku peʹccel ij ni pââll.
Mâʹŋŋeld seämma pâʹsspeeiʹv jeäʹǩǩää mättʼtõspäärna leʹjje noorõõttâm õõutsâjja lokkuusi tuâkka, tõn diõtt ko sij põʹlle juudlažniiʹǩǩin. Isõs pueʹđi, čueǯǯai sij kõõskâst da cieʹlǩi: «Rääuh tiʹjjid.»
Tän ko cieʹlǩi, son pååzzai sij ool da jueʹtǩi: «Väʹldded Pââʹss Jiõgg.
Nieʹttel ǩeeʹjjest mättʼtõspäärna leʹjje eʹpet õõutsââʹjest, da ååʹn leäi Fooma še. Uus leʹjje lookkâst, leša Isõs pueʹđi sizz, čueǯǯai sij kõõskâst da cieʹlǩi siʹjjid: «Rääuh tiʹjjid!»
Ij Vuâsppåʹd vuõlttääm Pääʹrnes maaiʹlm suudâm diõtt, pâi tõn vääras, što maaiʹlm suu pääiʹǩ peälštõõvči.