16 Isõs cieʹlǩi: «Mäʹrjj!» Mäʹrjj jåårǥli da cieʹlǩi: «Rabbuuni!». Hebreaǩiõʹlle tõt šâdd: uʹčteeʹl.
Isõs jåårǥli, vuõiʹni suännaid mieʹldd pueʹttmen da kõõjji: «Mâiʹd tuäna ooccveʹted?» Suäna vaʹsttee: «Rabbi,» — tõt lij: uʹčteeʹl — «koʹst ton jeälstak?»
Natanael vaʹsttii suʹnne: «Rabbi, ton leäk Vuâsppååʹd Päʹrnn, ton leäk Israel koonǥõs.»
Suʹnne vahtt ääʹvad uus, da suu jiõn saauʒ tåʹbdde. Son čuârvv jiijjâs saauʒees nõõm mieʹldd da veekk tõiʹd åålǥas.
Tän ko leäi ceälkkam, Määrf mõõni väʹst da kååččai sueʹleld vueʹbbes da cieʹlǩi: «Uʹčteeʹl lij tääiʹben da kåčč tuu.»
Tij ceäʹlǩǩveʹted muu uʹčteeʹlen da Šurrân. Tuõđ ceäʹlǩǩveʹted, tõt mon leäm.
Fooma vaʹsttii: «Šurram, Vuâsppåådam!»
pueʹđi måtam iinn Isõõzz årra da cieʹlǩi: «Rabbi, mij tieʹttep, što Vuâsppåʹd lij tuejjääm tuu uʹčteeʹlen. Ij ni ǩii pââʹst tuejjeed nåkam õõmâstuâjaid mâʹte ton, iʹlleʹžže Vuâsppåʹd suin õõutsââʹjest.»
Jerusaaʹlmest lij Sauʒʒuustõõǥǥ luʹnn lädd, koon hebreaǩiõllsaž nõmm lij Beetsata, di tõn kuâŋŋsest liâ vitt väʹʒʒemčuõkku, kooi peällsin liâ pääʹʒʒelm.
Sij kauʹnne Isõõzz jääuʹr nuuʹbb peäʹlnn da kõʹčče: «Uʹčteeʹl, kuäʹss puõʹttiǩ tiiʹǩ?»