Tõn peeiʹv tij jeäʹped teäʹnab kõõjj ni mâiʹd. Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: ko tij äännveʹted Eeʹjj mâiʹd-ne muu nõõm diõtt, son oudd tõn tiʹjjid.
Mon iʹlmmtam siʹjjid saaǥǥ, koon uʹvddiǩ muʹnne, da sij vaʹldde tõn vuâstta. Sij teäʹtte, što leäm tuõđi puättam tuu åʹrnn, da sij åskka, što ton leäk muu vuõlttääm.