24 Tän räjja tij jeäʹped leäkku ni mâiʹd raukkâm muu nõõm diõtt. Raukkâd, de tij vuäǯǯveʹted da tij rämmad šâdd tiuddsen.
«Jeälas tij čâđđmeed peʹcclõššu. Åskkad Vuâsppååʹd da åskkad muu.
Jõs tij äännveʹted muʹst mâiʹd-ne muu nõmstan, mon ooudam tõn tiʹjjid.»
Leäm mainstam nääiʹt, što vuäǯǯčem rämmšed tij diõtt da tij še vuäǯǯčid rämmšed tiuddsest.
Tõn peeiʹv tij jeäʹped teäʹnab kõõjj ni mâiʹd. Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: ko tij äännveʹted Eeʹjj mâiʹd-ne muu nõõm diõtt, son oudd tõn tiʹjjid.
Ǩeäʹst lij kaavsõs, tõt lij vuõddâm; vuõddâm naʹzvaan čueǯǯ da kulddal suu da rämmaš čuuʹt vuõddâm jiõnâst. Nuʹt muu räämmast še iʹlla ǩieʹčč.