20 Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: tij vuäǯǯveʹted reäkkad da vaiʹǧǧred, leša peʹccleed mottai rämman.
Leäm mainstam tän tiʹjjid tõn diõtt, što tij vuäǯǯčid muu rääuhan. Maaiʹlmest tiʹjjid vâjjeet, leša leäkkad smeʹllak: mon leäm vuäittam maaiʹlm.»
Ååʹn ko leäm tiʹjjid mainstam täʹst, tij leäʹped peʹcclest.
De son čuäʹjti ǩiõđees da jieʹrtes. Mättʼtõspäärna räʹmmvuõʹtte, ko vuõiʹnne Šuurâz.