27 Tij še tuõđšteʹped muʹst, tõn diõtt ko tij leäʹped aalǥâst juʹn leämmaž muin õõutsââʹjest.»
Tän lij mainstam son, kååʹtt lij tõn vuäinnam, da suu tuõđštõs lij raavâs. Son teâtt, što maainast tuõđ, nuʹt što tij še ååskčid.
Son lij tõt mättʼtõspäärnaž, kååʹtt tuõđašt täʹst da lij ǩeeʹrjtam tän puk. Mij tieʹttep, što suu tuõđštõssʼses vuäitt naʹddjõõttâd.