6 Isõs vaʹsttii: «Mon leäm čuâǥǥas, tuõđšvuõtt da jieʹllem; jeeʹresnalla ij ni ǩii piâzz Eeʹjj årra.
Sääʹnn šõõddi ooumžen da jeälsti mij kõõskâst. Mij vuõiʹnim suu čuõvvâdvuõđ, koon Eʹčč leäi ouddam oʹdinakai Pärnnses. Son leäi tiudd äärm da tuõđšvuõđ.
Vuâsppåʹd uuʹdi Moʹssai pääiʹǩ lääʹjj, leša äärm da tuõđšvuõđ puuʹti Isõs Kristõs.
Suʹst leäi jieʹllem da jieʹllem leäi oummui čuõvv.
Da mon ooudam âʹǩǩpâjjsaž jieʹllem. Sij jiâ jääʹm ni kuäʹss.
Nuʹt Isõs veâl cieʹlǩi siʹjjid: «Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: mon leäm saauʒi uhss.
Mon leäm uhss. Tõt, kååʹtt mâânn sizz muu pääiʹǩ, son kaʹjjââvv. Son vuäitt mõõnnâd da pueʹtted sizz da son käunn ǩeeʹdd.
Siõmmna ääiʹj ǩeeʹjjest maaiʹlm ij teäʹnab vueiʹn muu, leša tij vueiʹnnveʹted. Ko mon jeälam, tij še vuäǯǯveʹted jieʹlled.
«Mon leäm tuõđi vijnnmuõrr, da Eččam lij muõrršõddeeja.
Tâʹl Pilatõs kõõjji: «Ton šât tâʹl leäk kâʹl koonǥõs?» Isõs vaʹsttii: «Jiõčč âiʹdde cieʹlǩǩiǩ muu koonǥõssân. Mon šõʹddem da puõʹttem maaiʹlme tuõđšvuõđ peäʹlest mainstem diõtt. Jueʹǩǩkaž, kååʹtt lij tuõđšvuõđâst, kooll muu jiõnnan.»
Seämmanalla ko Eʹčč cåunn jaaʹmjid da rääjj jieʹllʼjen, de nuʹt še Päʹrnn rääjj jieʹllʼjen, ǩeäiʹd son tätt.
Vuâsppååʹd leiʹbb lij son, kååʹtt puätt vuâlas ââʹlmest da oudd maaiʹlme jieʹllem.»
Mon leäm ââʹlmest puättam jieʹllem leiʹbb. Tõt, kååʹtt påårr tän leiʹbb, jeäll âʹǩǩpââjas. Jieʹllem leiʹbb, koon mon ooudam, lij muu råʹpp. Mon ooudam tõn, što maaiʹlm vuäǯǯči jieʹlled.»
Eʹčč, kååʹtt jeäll, lij muu vuõlttääm, da suʹst mon še leäm vuäǯǯam jieʹllem. Nuʹt še tõt, kååʹtt påårr muu, jeäll âʹǩǩpââjas.
Semman Pietar vaʹsttii suʹnne: «Šurr, ǩeän årra mij vuäitčep mõõnnâd? Tuʹst liâ âʹǩǩpâjjsaž jieʹllem sääʹn.
Tâʹl tij mättjeʹped tobddâd tuõđšvuõđ, tuõđšvuõtt rääjj tiʹjjid luõvâs.»
Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: kååʹtt åskk muu saaʹnään, son ij jääʹm ni kuäʹss.»