5 «Mõõn diõtt tän vuõiddâz jiâ kaaupšam? Tõʹst leäi vuäǯǯad kolmmčueʹđ denaarâd da tieʹǧǧid leäi vueiʹtted jueʹǩǩed vääivaš oummid.»
Tâʹl õhtt mättʼtõspäärnain, Juudas Iskariot, kååʹtt leäi Isõõzz õlmmsauʹvddi, kõõjji:
Leša ij Juudas vääivaš oummin perstam. Son cieʹlǩi nääiʹt tõn diõtt, ko leäi suõl; son leäi õhttsaž kåʹššel hoiʹddjeei, da tõʹst son vaaʹldi tieʹǧǧid jiijjâs taarbi diõtt.
Jeärraz juʹrdde, što son vuõlttii Juudaazz vuäʹstted prääʹzneǩtarbbsid leʹbe pääkkai uʹvdded mâiʹd-ne väivvšid, ko Juudaazzâst leäi õhttsaž kåʹššel ââʹnnemnalla.
Iʹllep vaʹsttii suʹnne: «Håʹt vuästčep leeiʹb kuõiʹtin čuõʹđin denaarin, ij tõʹst faattče ni jueʹǩǩkeʹžže håʹt siõm kooskaž.»