48 Tõʹst, kååʹtt ǩeäčč muu pâiʹl ij-ǥa vääʹld vuâstta muu saaʹnid, lij suu jiijjâs suuʹdi: tõt sääʹnn, koon mon leäm mainstam, sooud suu mââimõs peeiʹv.
Määrf cieʹlǩi suʹnne: «Mon teâđam, što son kåccai mââimõs peeiʹv, ko puk jaaʹmjid coounât.»
Jeäʹlled jurddu, što mon tiʹjjid viârtam Eeʹjj ooudâst. Tij viârteei lij Moʹssai, ǩeäzz leäʹped naʹddjõõttâm.
Son tätt, što jiõm mõõnteʹčče ni õõut tõiʹn, koiʹd son lij muʹnne ouddam, pâi coounčem siʹjjid mââimõs peeiʹv.
Vuâsppååʹdest šõddâm kooll, mâiʹd Vuâsppåʹd ceälkk. Tõn diõtt tij jeäʹped kuul, ko jeäʹped leäkku Vuâsppååʹdest.»