43 Sij räʹǩste oummui uʹvddem ciist jeäʹnab ko Vuâsppååʹd ciist.
Jõs ǩii-ne haaʹlad muu sluužâd, puäđas muu mieʹldd, što kääzzkam leʹčči tåʹben koʹst mon leäm. Muu Eččam ciʹsttai tõn, kååʹtt sloož muu.
Jiõm mon ooʒʒ oummi späʹssebvuõđ.
Mäʹhtt tij vuäitčid åskkad, ko väʹlddveʹted ciist kueiʹmm kueiʹmsteed, leša jeäʹped ooʒʒ tõn ciist, kååʹtt puätt pâi Vuâsppååʹdest.
Kååʹtt jiijjâs jorddmõõžžees maainast, tõt ååcc jiijjâs ciist. Leša tõt, ǩii räukk vuõltteeʹjes ciist, tõt lij tuõđlaž ij-ǥa suʹst leäkku puästtad tuejjääm.
Isõs vaʹsttii: «Jõs mon vääldčem jiõčč ciist jiõccsan, tâʹl muu cistt iʹlla ni mii. Muu Eʹčč lij tõt, kååʹtt oudd muʹnne ciist, son, ǩeäʹst tij ceäʹlǩǩveʹted: ’Son lij mij Vuâsppååʹdem’,