44 Da jaaʹmmi pueʹđi ääuʹdest da jueʹlj da ǩiõđ leʹjje leeiʹnin karrum da muâđ kattum leeiʹnin. Isõs cieʹlǩi: «Peäʹstted leeiʹnid da lueʹštted suu mõõnnâd.»
Mon da Eʹčč leäʹp õhtt.»
Isõs cieʹlǩi: «Väʹldded meädda ǩieʹđj.» Määrf, pokaineeʹǩǩ vuäʹbb, cieʹlǩi: «Šurr, son lij leämmaž neelljad peeiʹv ääuʹdest da son juʹn âpss.»
Nääiʹt ko Isõs leäi ceälkkam, son čuõʹrvvji kõrr jiõʹnne: «Lasarõs, puäʹđ åålǥas!»
Täin šiõǥǥhaajjvuõiddsin sij pohssu leeiʹnid da kaʹrre rååʹpp tõi sizz; nääiʹt juudlažniiʹǩǩin lij mall äudda čiõkkâd jaaʹmjeez.
Son kuâbsti sizz da vuõiʹni leeiʹnid, leša ij mõõnnâm sizz.
Piustõkleiʹnn, mii leäi leämmaš Isõõzz vueiʹvest, iʹlleämmaž kaarrâmleeiʹni seʹst, tõt leäi šnååppast jeeʹres sââʹjest.
Seämmanalla ko Eʹčč cåunn jaaʹmjid da rääjj jieʹllʼjen, de nuʹt še Päʹrnn rääjj jieʹllʼjen, ǩeäiʹd son tätt.
Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid, što puätt äiʹǧǧ da lij juʹn puättam, kuäʹss jaaʹmi koʹlle Vuâsppååʹd Pääʹrn jiõn, da kook tõn koʹlle, vuäǯǯa jieʹlled.