4 Leša ko Isõs kuuli tõn, son cieʹlǩi: «Ij tõt puõccmuš viiǥǥ jääʹmmʼma, leša Vuâsppååʹd ciʹstte, što Vuâsppååʹd Päʹrnn tõn pääiʹǩ čuõvvneʹčči.»
Leša jõs mon tõiʹd tuejjääm, håʹt jeäʹped ååskče muu, åskkad muu tuâjään, što toobdčid da fiʹttjeʹččid, što Eʹčč lij muʹst da mon leäm Eeʹjjest.»
Isõs cieʹlǩi suʹnne: «Jiõm-a ceälkkam tuʹnne, što vuäǯǯčiǩ vueiʹnned Vuâsppååʹd čuõvvâdvuõđ, ko pâi ååskčiǩ.»
Eʹčč, čuäʹjet ciistad!» Da ââʹlmest kollʼji jiõnn: «Mon leäm čuäʹjtam cisttan, da čuäʹjtam tõn täʹst ooudâs årra še.»
Mâŋŋa ko leäi mainstam saaǥǥees, Isõs ǩiõčči pââjas âlmma da cieʹlǩi: «Eʹčč, poddam lij puättam. Kaagg Päärnad čuõvvâdvuõʹtte, što son čuäʹjteʹčči tuu čuõvvâdvuõđad.
Puk mii lij muu, lij tuu, da mii lij tuu, lij muu, da muu čuõvvâdvuõttam kuâsttai seeʹst.
Eʹčč, kaagg ton ååʹn muu čuõvvâdvuõʹtte, uuʹd seämma ciist, mii muʹst leäi, ko leʹjjem tuu loonnad ouddâl maaiʹlm raajjmest.
Tän vuõssmõs õõmâstuâjas Isõs tuejjii Galilea Kaanast da čõõđti čuõvvâdvuõđâs, da suu mättʼtõspäärna oskku suu.
što puk ciʹsttjeʹčče Pääʹrn seämmanalla, ko sij ciʹsttje Eeʹjj. Kååʹtt ij ciʹstte Pääʹrn ij ciʹstte ni Eeʹjj, kååʹtt lij suu vuõlttääm.
Isõs vaʹsttii: «Jõs mon vääldčem jiõčč ciist jiõccsan, tâʹl muu cistt iʹlla ni mii. Muu Eʹčč lij tõt, kååʹtt oudd muʹnne ciist, son, ǩeäʹst tij ceäʹlǩǩveʹted: ’Son lij mij Vuâsppååʹdem’,
Farisõõzz kõʹčče oʹđđest åummast, kååʹtt leäi šõddâm čââʹlmteʹmmen: «Muuʹšt, što Vuâsppåʹd kooll, mâiʹd ton mainstak, maainâst tuõđ! Mij tieʹttep, što tõt ooumaž lij reäkksaž.»
Isõs vaʹsttii: «Ij ni ǩii leäkku tuejjääm rieʹǩǩ, ij ååum jiõčč jiâ-ǥa suu puärraz. Son šõõddi čââʹlmteʹmmen, što Vuâsppååʹd tuâj kuâsttjeʹčče suʹst.