19 Da määŋgas juudlažneeʹǩǩ leʹjje puättam lâʹdded Määrf da Määʹrj viillj jääʹmmem diõtt.
Da tät lij Evvan tuõđštõs, ko juudlažneeʹǩǩ vuõlttee Jerusaaʹlmest paappid da leeʹvilaid Evvan årra kõõččâd, ǩii son tuõđi leäi.
Måtam ååum, Lasarõs, Betaniast, Määʹrj da Määrf siidâst, leäi puõccmen.
Ko juudlažneeʹǩǩ, kook leʹjje põõrtâst lâʹddmen Määʹrj, vuõiʹnne suu sõrgg kaggõõttâm da vueʹlǧǧem åålǥas, da sij mõʹnne suu mieʹldd da juʹrdde, što Mäʹrjj mõõni ääuʹd årra reäkkad.
Ko Isõs vuõiʹni Määʹrj da juudlažniiʹǩǩid reäkkmen, son pâiʹl rââʹdd vuõiŋsti;
Da juudlažneeʹǩǩ cieʹlǩǩe: «Kâʹl son lij leämmaž suʹnne rääʹǩǩes.»
Määŋgas juudlažniiʹǩǩin, kook leʹjje puättam Määʹrj årra da vuõiʹnne, mâiʹd Isõs tuejjii, oskku suu.
Mättʼtõspäärna cieʹlǩǩe suʹnne: «Uʹčteeʹl, täättak-a eʹpet mõõnnâd tåk? Eman-i juudlažneeʹǩǩ tattu tuu ǩieʹđjted da eʹpet ton leäk mõõnnmen tåk.»