6 Nääiʹt Isõs mainsti siʹjjid. Leša sij jiâ fiʹttjam, mâiʹd son mainsti.
Leäm mainstam täʹst tiʹjjid aʹrvvõõzzi vuäivva. Puätt veâl äiʹǧǧ, kuäʹss jiõm maainâst aʹrvvõõzzi vuäivva, leša mainstam vuõiʹǧǧest Eʹjstan.
Mättʼtõspäärna cieʹlǩǩe: «Eman ton mainstak peeiʹtǩanai da aʹrvvõõzzitää.
Juudlažneeʹǩǩ aʹlǧǧe reeidčõõttâd kõskkneez: «Mäʹhtt son vuäitt uʹvdded rååʹppes miʹjjid poorrâm diõtt?»
Määŋgas suu mättʼtõspäärnain cieʹlǩǩe, täiʹd saaʹnid ko kuʹlle: «Tät lij čuuʹt kõrr maainâs.»
Mii tät sääʹnn lij, koon son cieʹlǩi: ’Tij ooccveʹted muu jeäʹped-ǥa kaaun’, da: ’Jeäʹped-ǥa vueiʹt pueʹtted tåk, koʹst mon leäm’.»
Leša sij jiâ fiʹttjam, što Isõs mainsti siʹjjid Eeʹjjest.
Mõõn diõtt tij jeäʹped fiʹtte muu mainnâz? Tõn diõtt ko tij jeäʹped seän kulddled, mâiʹd mon ceälkam.