32 Isõs cieʹlǩi siʹjjid: «Mon leäm Eččan päkkmuužž mieʹldd tuejjääm mäŋgg šiõǥǥ tuâj. Mij tõiʹn lij tõt, mõõn diõtt tij tättveʹted muu ǩieʹđjivuiʹm čõckkled?»
Isõs vaʹsttii siʹjjid: «Leäm tõn tiʹjjid ceälkkam, leša tij jeäʹped leäkku åskkam. Tuâj, mâiʹd tuejjääm Eččan nõõmâst, tuõđšte muʹst.
Juudlažneeʹǩǩ noʹrre eʹpet ǩieʹđjid suu čâʹcǩǩem diõtt.
Juudlažneeʹǩǩ vaʹsttee suʹnne: «Jeäʹp mij ni mõõn šiõǥǥ tuâj diõtt tuu ǩieʹđjet, leša tõn diõtt, što viggtak Vuâsppååʹd, da tõn diõtt, ko ton, kååʹtt leäk ooumaž, tuejjääk jiijjad Vuâsppååʹden.»
Jõs mon jiõm tuejjad Eččan tuâjaid, jeäʹled oskku muu.
Leša muʹst lij jijstan ravvsab tuõđštõs ko Evvnest. Tuâj, mâiʹd Eʹčč lij ouddam muʹnne tuejjeem diõtt, tuõđšte, što Eʹčč lij muu vuõlttääm.