Tõn peeiʹv tij jeäʹped teäʹnab kõõjj ni mâiʹd. Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: ko tij äännveʹted Eeʹjj mâiʹd-ne muu nõõm diõtt, son oudd tõn tiʹjjid.
De Isõs vaʹsttii da cieʹlǩi siʹjjid: «Mon ceälkam tiʹjjid, što Päʹrnn ij vueiʹt ni mâiʹd tuejjeed jiijjâs täättast, pâi tõn, mõõn son vuäinn, što mâiʹd Eʹččes tuejjad. Mâiʹd Eʹččes tuejjad, tõn Päʹrnn še tuejjad.
Isõs vaʹsttii: «Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tiʹjjid: tij jeäʹped ooʒʒ muu tõn diõtt, što leäʹped vuäinnam õõmâstuâjaid. Tij pueʹttveʹted muu mieʹldd tõn diõtt, ko vuäǯǯaid poorrâd kââllas.