44 Iʹllep leäi Beetsaidast, Andreaazz da Pietar šâddgåårdest.
Nuuʹbb peeiʹv Isõs täättai vueʹlǧǧed Galilea da son kaaunõõđi Iʹllpin da cieʹlǩi suʹnne: «Vueʹlj muu mieʹldd.»
Iʹllep vuõiʹni Natanael da cieʹlǩi suʹnne: «Mij leäʹp kaunnâm suu, ǩeäʹst Moʹssai lääʹjjest da profeeʹtt liâ ǩeeʹrjtam, son lij Isõs Jooʹsef âʹlǧǧ Nasareeʹttest.»
Natanael kõõjji: «Vuäitt-a Nasareeʹttest šõddâd ni mii puõʹrid?» Iʹllep cieʹlǩi: «Puäʹđ ǩiččâd.»
Natanael kõõjji suʹst: «Mâʹst muu toobdak?» Isõs vaʹsttii: «Mon vuõiʹnnem tuu išttâd åårrmen viikânmuõr vueʹlnn, ouʹddelgo Iʹllep kååččai tuu.»
Sij puõʹtte Iʹllep årra, kååʹtt leäi Galilea Beetsaidast, da rauʹǩǩe suu cieʹlǩeeʹl: «Šurr, täättčep vueiʹnned Isõõzz.»
Iʹllep mõõni mainsted Andreaʹsse, da õhttna suäna mõʹnne Isõõzz årra.
Ko Isõs ǩiʹcsti, son vuõiʹni, što jiânnai oummu puäʹtte suu årra. Son cieʹlǩi Iʹllpa: «Koʹst vuäitčep vuäʹstted porrmõõžž pukid täiʹd oummid?»
Iʹllep vaʹsttii suʹnne: «Håʹt vuästčep leeiʹb kuõiʹtin čuõʹđin denaarin, ij tõʹst faattče ni jueʹǩǩkeʹžže håʹt siõm kooskaž.»