43 Nuuʹbb peeiʹv Isõs täättai vueʹlǧǧed Galilea da son kaaunõõđi Iʹllpin da cieʹlǩi suʹnne: «Vueʹlj muu mieʹldd.»
Tät šõõddi Jorddan nuuʹbb peäʹlnn Betaniast, koʹst Evvan leäi risttmen.
Nuuʹbb peeiʹv Evvan vuõiʹni, što Isõs leäi pueʹttmen suu årra. Son cieʹlǩi: «Ǩiččâd, Vuâsppååʹd lääʹbbes, kååʹtt väldd meädda maaiʹlm rieʹǩǩ!
Nuuʹbb peeiʹv Evvan da kuõʹhtt suu mättʼtõspäärnžes leʹjje eʹpet tåʹben.
Ko mättʼtõspäärna kuʹlle tõn, suäna vuõʹlǧǧe Isõõzz mieʹldd.
Iʹllep leäi Beetsaidast, Andreaazz da Pietar šâddgåårdest.
Sij puõʹtte Iʹllep årra, kååʹtt leäi Galilea Beetsaidast, da rauʹǩǩe suu cieʹlǩeeʹl: «Šurr, täättčep vueiʹnned Isõõzz.»
Iʹllep cieʹlǩi: «Šurr, čuäʹjet miʹjjid Eeʹjj. Tõt lij nokk miʹjjid.»
Tän vuõssmõs õõmâstuâjas Isõs tuejjii Galilea Kaanast da čõõđti čuõvvâdvuõđâs, da suu mättʼtõspäärna oskku suu.
Ko Isõs ǩiʹcsti, son vuõiʹni, što jiânnai oummu puäʹtte suu årra. Son cieʹlǩi Iʹllpa: «Koʹst vuäitčep vuäʹstted porrmõõžž pukid täiʹd oummid?»
Iʹllep vaʹsttii suʹnne: «Håʹt vuästčep leeiʹb kuõiʹtin čuõʹđin denaarin, ij tõʹst faattče ni jueʹǩǩkeʹžže håʹt siõm kooskaž.»